Mitu aastat te seda festivali korraldate? 20? Ja alles nüüd kutsusite mind siia esinema, tõreles üleeile Estonia kontserdisaalis fantastilise kontserdi andnud vanameister Al Jarreau.
Vaimustav vana Al Jarreau
24. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jazzkaare korraldaja Anne Ermi jutust on jäänud meelde, et tema tahaks tänavusel Jazzkaarel kuulda Al Jarreaud, et kas mees on ikka väärt kõiki seitset Grammyt. Pärast kolmapäeval Estonias toimunud sooja ja haaravat kontserti võib kinnitada, et mees on neid auhindu väärt.
Supermiimika
Jazziga alustanud Al Jarreau peab end viimasel ajal pigem pop- ja R&B-artistiks. Eesti kontserdil esitas seitsmeliikmeline ansambel (Al Jarreau – vokaal; Joe Turano – klahvpillid, saksofon, muusikaline juht; Debbie Davis – naisvokaal; Larry Williams – klahvpillid; John Calderon – kitarr; Stan Sargeant – basskitarr; Mark Simmons – löökpillid) Estonia täismajale kaunis laias variatsioonis lugusid.
Vanemad ja funkilikumad palad vaheldusid magusate armulauludega mulluselt plaadilt, mida lavalt diskreetselt ka välgutati.
Esiridades istujad said lisaks Ali vokaalsele võimekusele (vaatamata 69 eluaastale!) jälgida meistri hingestatud miimikat. Jäi mulje, et kaks tundi kestnud kontserdil nautis mees iga laval oldud minutit.
Lauldi kaasa
Kogu esinemise oli muheda olekuga vanameistri vasak käsi nagu õhukitarri kammival teismelisel, eriti kui hääl erinevaid instrumente markeeris ja parem käsi mikrofoniga mängides vokaali tugevust moduleeris.
Tõeliselt nauditavad oli minutised intermeediumid duetis akustilise või basskitarriga. Ansambli kokkumäng oli peensusteni paigas, kuid mitte kuiv ning tehniline. Omaette vaatamisväärsus oli trummar Mark Simmons, kes ka kõige metsikuma soolo ajal säilitas cool’i pokkerinäo.
Kahjuks kippus heli esimeste lugude ajal paigast ära olema: sellist szžušššinat suudab produtseerida vaid paigast ära võimendus, mitte inimese häälepaelad. Aga ega Estonia polegi just jazziakustikaga saal, õnneks sai kontserdi edenedes heliprobleem kontrolli alla.
Lisalugu tõstis kogu saalitäie rahvast püsti seisma ja kaasa laulma, särasilmne Marju Kuut lippas lava äärde ning ulatas esinejale lillekimbu ja karbikese oma plaadiga. Seda duetti tahaks küll kuulda! Kes kolmapäevasest kontserdist ilma jäi, võib laupäevaks Espoosse kiirustada, kus Al Jarreau oma ansambliga April Jazzil üles astub.