Noor islandlanna andis riigi kohtusse, et ta saaks ametlikult kanda nime, mille ta ema talle pani.
Noor islandlanna võitleb õiguse eest oma nime kanda
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. jaanuar 2013, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15-aastane neiu kannab nime Blaer, mis islandi keeles tähendab kerget briisi, kirjutab Yahoo News.
Ametlikult ei ole lubatud sellis nime anda ega kanda.
Islandi ametlikus lubatud isikunimede listis on 1712 mehenime ja 1853 naisenime, mis sobivad islandi keele grammatika ja hääldamise reeglitega. Nimereeglitega tahetakse inimesi kaitsta ebameeldivuste eest.
Blaeri juhtumi puhul sai ta ema Björk Eidstottir alles pärast lapse ristimist teada, et sellise nime panemine ei ole lubatud.
«Mul ei olnud aimugi, et seda nime lubatud nimede hulgas ei ole,» lausus ema. Ta jätkas, et ta tundis ühte Blaeri, kellele lubati selline nimi 1973. aastal.
Nime Blaer kasutas oma romaanis ka tuntud Islandi päritolu Nobeli preemia saaja ja kirjanik Halldor Laxness.
Nimed on islandlaste jaoks tähtsamad kui mõnes teises riigis. Telefoniraamatus on kõik islandlased eesnime järgi. Isegi presidenti Olafur Ragnar Grimssoni kutsutakse eesnime pidi Olafuriks.
Baleri ametlikel dokumentidel on tema kohta sõna «tüdruk», mitte ta nimi Blaer. Neiu peab alati dokumente taotledes terve oma loo ära rääkima ning bürokraatiaga võitlema.
Nimeseadust on viimastel aastatel natuke leevendatud. Näiteks kuulsa USA muusiku Elvis Presley järgi on võimalik panna nime Elvis. Samas aga ei saa panna nimesid Cara, Carolina, Cesil ja Christa, kuna islandi tähestikus puudub täht «C».