Uus-Meremaa rannalt leiti haruldaste nokisvaalade Mesoplodon traversii liigi emane esindaja ja ta poeg.
Teadlased said esimest korda uurida haruldasi nokisvaalu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. november 2012, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nokisvaalad avastati 1872. aastal kui Vaikse ookeani saarelt, kust paljastusid luujäänused, edastab The Telegraph.
Selle liigi esindajaid ei ole inimsilm just sageli näinud. 1950. aastal leiti Uus-Meremaalt ja 1986. aastal Tšiilist osa selle vaalaliigi esindaja koljust.
Nüüd said teadlased Uus-Meremaa randa jõudnud isendite abil nokisvaaladest täieliku ülevaate.
Nokisvaalad elavad Vaikse ookeani sügavuses ning väga harva tulevad veepinnale.
Emane nokisvaal ja ta isane poeg sattusid Uus-Meremaa Opape rannale 2010. aasta detsembris, kuid siis arvati, et tegemist on vähem haruldaste Mesoplodon grayi vaaladega.
Nüüdne DNA-test näitas, kes rannale sattunud vaalad tegelikult olid. Emane nokisvaal oli 5,3 meetrit pikk ja ta poeg 3,5 meetrit pikk.
«Tegemist oli esimese korraga, kui meil õnnestus tervelt selle liigi esindajaid näha. Meie õnneks oli neid isegi kaks. Seni oli meil 140 aasta jooksul andmeid vaid kolmest osalisest koljust, mis leiti Uus-Meremaalt ja Tšiilist. Selle suure mereimetaja kohta on väga vähe teada,» nentis Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli teadlane Rochelle Constantine.
Teadlaste arvates võivad need vaalad olla väga head sukeldujad, kes toituvad kaheksajalgadest ja kaladest ning on veepinnal väga harva.
Constantine lisas, et maailma meredes võib olla veel hulk loomi, kes on seni teadmata või kelle kohta on vähe infot.
Nokisvaallased on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsi hammasvaalaliste alamseltsist.