Milline ebatavaline hirm varitseb Grete Kleini?

Rivo Veski
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grete Klein ja Geido Kapp - «Tähed jääl» teine otsesaade.
Grete Klein ja Geido Kapp - «Tähed jääl» teine otsesaade. Foto: Kerli Kurvits

«Otse-eetri närv teeb oma töö, aga õppisin eelmisest saatest, et pean oma jalad laskma lõdvemaks. Ma üritan seda seekord rakendada - näis, kuidas see välja tuleb,» rääkis Grete Klein saate «Tähed jääl» läbimängu järgselt.

Läbimängu Grete kordaläinuks ei pea. «Juhtus see, et kiirustasime muusikast ette ja üks samm ununes ära,» lisades, et loodab reeglile, et kui proovis läheb halvasti, tuleb päris etteaste hästi välja.

Grete ütleb, et saates osaletud aja jooksul pole ta veel märkimisväärsete vigastustega kokku puutunud, küll aga on ta elus õnnetusi ette tulnud küll ja veel. «Mul on olnud kaks käeluu murdu.»

Läbielatud vigastused Gretet ettevaatlikumaks teinud pole. «Tegelikult on minuga nii, et ma ei karda midagi - kõrgus, ämblikud - need tüüpilised hirmud mind ei varitse.»

Siiski on midagi, mis Gretes foobiaseisundit tekitab. «Ma kardan õhupalle, aga mitte kukkumist jääl.»

Grete ütleb, et kui peaks tänasest saatest välja langema, on ta tänulik kõigele siinõpitule. «Ma oskan uiskudega ju palju rohkem kui tavaline inimene. Ma põhimõtteliselt tulin jääle täiesti nullist ning lahkun siit suure kogemuste pagasiga.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles