Ukrainas võitlevad Eesti sõdurid avaldavad, millest nad kõige enam puudust tunnevad

Triin Roos
, Elu24 reporter-toimetaja
Copy
Andres
Andres Foto: Erakogu

Kolm vaprat Eesti meest võitlevad Ukrainas ränkades tingimustes vabaduse eest. «Suuremat vaesust pole ma kunagi oma elus tundnud,» ütleb üks neist. «Vahepeal ärkan öösiti üles enda karjumise tõttu. Liiga palju surnud kehasid olen näinud. Kõige raskem on, kui oma poisid kukuvad surnuna maha ja sa ei saa midagi teha,» räägib teine.   

Andres, Oleg ja Egert riskivad paljuga, kui julgevad oma näo alt rääkida muredest, millega nad Ukrainas viibides igapäevaselt silmitsi seisavad. Elu24-le antud intervjuus rääkisid mehed igapäevaraskustest ning avaldasid, millest nad kõige enam puudust tunnevad.

«Meie selja taga on mitmeid Eesti võitlejaid, kes ei riski avalikustada ennast. Eestlasi tuleb järjest juurde ja nad vajavad abi. Enamikul meist on termosihikud ja öövaatlusseadmed puudu,» räägib MTÜ Rahu Nimel eestvedaja Andres, kes ütleb, et Eesti abi pole nad praktiliselt saanudki. Ometi usub noormees, et just Ukrainas saavad nad praegu võidelda ka Eesti vabaduse eest. «Ukrainas on võimalus võita,» ütleb ta.     

Andres loetleb asju, millest puudu on: suured akupangad, droonid, termokaamerad, öövaatlusseadmed, korralikud automaadid. «Kuna ma olen täpsuslaskur, ostan ise moona. Muidu ei saaks piisavalt trenni teha.» 

Andres
Andres Foto: Erakogu

Noormees räägib kõige raskemast hetkest, mis tal senini olnud on. «Käisin sõbra matustel. Olin väga lähedal sellele, et raha oleks koos, et termokaamera saada. Ütlesin poistele, et järgmine kord saate termokaamera. 10 päeva hiljem kõik need mehed lasti varitsuses sodiks. Termokaamera oleks nad päästnud,» avaldab Andres. «Oleks paar eurot veel varem kokku saanud, oleks ehk muudmoodi. Aga oleksid ei maksa sõjas mitte midagi,» lisab ta. 

«Valusaim asi siin, millele mõtled, on sõbrad, keda enam mitte iialgi ei näe.»

Andres räägib, et ta mõtleb kogu aeg meestele, kellega koos nad ühe laua taga on olnud ja paar päeva hiljem need mehed enam ei vasta. «Ja siis saadab vaenlane video, kuidas ta meie poiste laipasid mõnitab,» ütleb ta.

Andres räägib oma tavaliselt päevast. Kell kuus hommikul on äratus, pühapäevadel kell seitse. Järgneb jooksmine ja venitused, seejärel infotund ja siis väljaõpe. Vabadel hetkedel tegeleb Andres kunstiga. 

Vibu ja nool – Andrese tehtud hõbedast kõrvarõngad.
Vibu ja nool – Andrese tehtud hõbedast kõrvarõngad. Foto: Erakogu

Karjumised läbi une

Andres räägib, et ta magab kümne mehega samas toas ja kolm neist öösiti karjuvad läbi une. Ta ise saab aga võrdlemisi rahulikult magada. 

Oleg aga tunnistab, et ta näeb tihti õudsaid unenägusid. «Vahepeal ärkan öösiti üles enda karjumise tõttu, külmas higis ärkan. Liiga palju surnud kehasid olen näinud ja liiga palju kordi surma lähedal olnud. Neid asju enam kunagi ei unusta,» tunnistab ta. «Raske on, kui oma poisid kukuvad surnuna maha ja sa ei saa midagi teha. See on kõige õudsam valu ja raske tunne,» räägib ta. «Aga midagi pole teha. Pead täitma oma käsku ja liikuma edasi. Proovid keskenduda missioonile.»

Oleg
Oleg Foto: Erakogu

Egert tunnistab samuti, et ärkab tihti karjudes üles, kuna näeb sõjast unenägusid. «On olukordi, kus olen näinud unes suurtükituld saamas ja tänu sellele ärkan üles. Erinevad hääled tekitavad minus rahutust. Kuuldes drooni hääli tekib mul surmahirm, miski muu pole nii hirmus. Olin esimene reageerija, kui meie oma Tanel lahkus siitilmast ja mul ei lähe kunagi meelest need surnukehad, mis ma seal nägin, kaasaarvatud tema oma,» avaldab ta.

Egert elab ühes korteris koos üheksa mehega. «Külm on ja elektrit enamasti ei ole. Praegu pole juba 33 päeva elektrit olnud,» ütleb ta. «Üürin ise korterit praegu oma raha eest jällegi, kuna teisiti ma oleks jääpurikas praegu. Enamus raha, mis me teenime, umbes 40–50 protsenti, läheb kõik tagasi elementaarsete tingimuste saavutamise tarbeks,» avaldab Egert. 

Sõdurite toidu kvaliteet on eri piirkondades erinev. Kui Oleg ütleb, et tema piirkonnas saavad sõdurid väga korralikku toitu, siis Egerti kogemus on vastupidine. «Ma olen 35 kg kaotanud oma kaalust. Enne olin 100 kg ja musklis, nüüd palju kaotatud. Ukraina armee toitu väga ei söö, kuna armeel pole hügieenistandarditega kõik korras, mistõttu tekivad mõningad probleemid. Oma raha eest peab paremat toitu ostma ja ise tegema.»

Kuuldes drooni hääli tekib mul surmahirm, miski muu pole nii hirmus.

Egert räägib, et mõtleb iga päev oma lähedastele. «Olen pidevas kontaktis ja nende nägemine teeb mind väga emotsionaalseks. Jõudu annab see, kui tead, et on inimesed, kes seisavad sinu taga ja toetavad – mu pere, sõbrad ja Eesti rahvas, kes on meid toetanud.»

Egert
Egert Foto: Erakogu

«Meie jaoks on siin juba 10 eurot rikkus. Saame mitu päeva elada selle rahaga ära, kuna 1–2 euroga saame juba sooja lõuna,» ütleb Egert tunnistades, et et suuremat vaesust pole ta kunagi oma elus tundnud. «Ma hindan igaühe abi väga suurelt.»

Kuna abi on väga vaja, jagavad mehed MTÜ Rahu Nimel andmeid ja on väga tänulikud kõigile abistajatele. 

MTÜ RAHU NIMEL

Reg. nr: 80617341

Pangakonto: SWEDBANK AS LIIVALAIA 8, 15040 TALLINN

Iban: EE862200221080102655

SWIFT kood/BIC: HABAEE2X

Reg. number: 10060701

E-mail: rahunimel@proton.me

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles