AT: Me ei järginud just väga poliitilist joont. Jaan Kaplinski on üks näide. Ta tuli meile tööle aastal 1975 vist. Temal oli ka siis peale tulnud ökoloogiavaimustus. Ta kirjutas Eesti Looduses enne, et kõik me oleme pärit savannist ja siis seda loomislugu, et kuidas ahv puu otsast alla tuli ja kuidas me sealt Ida-Aafrikast laiali läksime üle maailma. Selle peale tuli minu juurde ükskord direktor Arnold Pukk ja ütles, et läheme jalutame natuke tammikus. Selleks oli vaja tammikusse minna, sest telefonide juures kõiki jutte ei tahetud rääkida. Ja siis tema ütleski, et mis sa arvad, kui me Jaani võtame siia. Mina tundsin teda ka enne, minul polnud midagi vastu, muidugi võtame. Jaan sai teha, mis tahtis. Vahel küsis, et kas sul mulle midagi tööd anda on. Mina siis andsin oma perfokaartide karbi, mille ühe töötaja laps oli segi tuuseldanud, et pane need korda. Mulle ei tulnud meelde, et Jaan on värvipime, aga seal on ju liigitatud kaardid erinevate värvide järgi. Aga ta pani kõik pinalisse tagasi, ainult lillad ja tumesinised olid veidi segi. See oli häbematu, aga tahtmatu eksperiment.

ELU25 ⟩ Andres Tarand räägib Juku-Kalle Raidile botaanikaaias redutamisest

ELU25Toomas Uibo: mida teha, kui riigi ülalpidamine muutub järjest kallimaks?