Jaht inimkaubitsejatele: Euroopa politsei erioperatsioonidega on maha murtud üle 80 jõuguliikme ja nende liidri

Leedu ja Hispaania politsei vahistas koostöös Europoliga 15 inimkaubandusega tegeleva grupeeringu liiget.

FOTO: Kuvatõmmis Europoli videost

Viimase kuu jooksul on Europol koostöös liikmesriikide jõuametitega kinni pidanud üle 80 inimkaubitseja, kelle töömeetodid muutuvad politsei hinnangul ajaga aina julmemaks. 

Viimase kuu jooksul on taas tõusnud teravalt esile inimeste kolmandatest riikidest Euroopasse smugeldamine. 

23. oktoobril vapustas tervet maailma uudis, kui Inglismaal Essexist leiti ühest kaubikust 39 inimese surnukehad. See uudis on ehk inimeste meeltesse taas teravamalt toonud inimkaubanduse, täpsemalt smugeldamise. 

Essexi traagilise sündmuse lahendamise käigus on vahistatud mitu inimkaubandusele kaasa aidanud inimest, sealhulgas ka kaubikut viimasena juhtinud ja surnukehad avastanud 25-aastane Maurice Robinson

Taolisi juhtumeid, kus kaubikutes Euroopasse toodud inimesed on surnud või saanud tõsiseid tervisekahjustusi, on viimaste kuude jooksul olnud aga teisigi. 

Kreekas leidis politsei rutiinse kontrolli käigus külmutusautost 41 migranti.

FOTO: AFP/SCANPIX

4. novembril avastas Kreeka politsei ühest kaubikust 41 migranti, kes küll olid õnneks kõik elus, kuid mõnelgi olid hingamisraskused. 

2019. aasta augusti kahel viimasel nädalal suri Horvaatias, Kreekas ja Põhja-Makedoonias kolmes vahejuhtumis kaheksa ebaseaduslikku rändajat ja 33 inimest sai vigastada. 

«Smugeldajad ja inimkaubitsejad ei võta inimelusid eriti arvesse, seades oma ohvrid pidevalt ohtu,» teatas Europol  smugeldamise ja ebaseadusliku töötamise raportit avaldades. 

Smugeldajad veavad sisserändajaid Euroopasse tihti ülekoormatud sõiduautodes, kaubikutes ja veoautodes, püüdes sedasi teenitavat kasumit maksimeerida. 

Inimesed peidetakse autode pakiruumidesse, varjatud ja sisseehitatud peidikutesse ning mõnikord lausa mootoriruumidesse. Inimlastiga sõdetakse tunde, et vältida kinnipidamisi ja jõuda võimalikult kiiresti võimalikult kaugele. 

Kurjategijad ei pea paljuks mõnikord smugeldatavaid ka pussitada või röövida.  

«Suurenenud vägivald, võltsdokumentide kasutamine ja migrantide salakaubaveo uued viisid, mida me kutsume «digitaalseks smugeldamiseks», on Euroopa Liidu õiguskaitseasutustele enneolematu väljakutse,» ütles EMSC juht Robert Crepinko.

Hiljuti asutatud sisserändajate salakaubaveo ja inimkaubanduse Euroopa ühine töörühm (JLT) tugevdab Crepinko kinnitusel uurimistes osalevate kontaktametnike võrku ja käivitab sihipärase operatiivtegevuse. 

Ainuüksi novembri jooksul on Europol koostöös Euroopa Liidu riikide politseiga kinni pidanud ja kindlaks teinud 84 inimkaubitsemisega kasu teeninud kriminaali. See on aga vaid viimase kuu statistika. Tegelikult tabatakse üle Euroopa igas kuus tänu erinevate riikide võimuesindajate koostööle hulga inimkaubitsejaid. 

Poolas vahistati 17 smugeldajat

Poola prokuratuur ja piirivalve tabasid 18. novembril koostöös Europoliga organiseeritud kuritegevuse rühmituse, mis tegeles sisserändajate ebaseadusliku Euroopa Liitu smugeldamise ja ebaseadusliku rände hõlbustamisega, teatas Europol.

Poolas vahistati 17 smugeldajat

FOTO: Kuvatõmmis Europoli lehelt

Poola politsei vahistas korraga 17 kuritegeliku võrgustiku liiget, kellest nelja peetakse grupeeringu liidriteks.

Operatsiooni käigus konfiskeeriti mobiiltelefone, arvuteid ja hulga võltsitud dokumente.

Alates 2012. aastast tegutsenud organiseeritud kuritegevuse rühmitus smugeldas inimesi Euroopasse aga ka Ameerika Ühendriikidesse peamiselt Ida-Euroopast, Aasiast ja Aafrikast.

Kurjategijad tegid koostööd peamiselt Venemaa, Türgi ja Ukraina smugeldajatega, et hõlbustada kolmandatest riikidest tulnud inimeste pääsemist Euroopa Liidu riikidesse ja aidata neil siin võltsitud dokumentide abil vabalt ringi liikuda. 

Peamiselt jõudsid Poola smugeldajate abil Euroopa Liitu pääsenud immigrandid Saksamaale, Hollandisse ja Rootsi, kus nad siis vabalt ringi liikusid ja illegaalselt töötasid. 

Grupeering smugeldas läbi Poola Euroopa Liitu ja USAsse vähemalt 13 019 inimest ning teenis sellega rohkem kui 2,3 miljonit eurot.

Suuroperatsioon lõhkus grupeeringu 

16. kuni 25. septembrini toimus Europoli juhtimisel suur politseioperatsioon, mille käigus kontrolliti enam kui 124 000 isikut, 29 000 sõidukit ja 3500 asukohta 23 Euroopa Liidu riigis, teatas Europol

Operatsiooni tegevused olid suunatud sünteetiliste narkootikumide ja uute psühhoaktiivsete ainete ning inimkaubanduse, migrantide salakaubaveo, dokumendipettuste ja keskkonnakuritegude vastu.

Suuroperatsiooni käigus tuvastati 476 potentsiaalset inimkaubanduse ohvrit 23 riigist.

Kontrolliti rongijaamasid, lennujaamasid, maismaa- ja merepiiriületuspunkte, ööklubisid, lõbumaju, kortereid, massaažisalonge ning kerjuste ja taskuvaraste «kuumi kohti».

Kokku vahistati 561 kahtlustatavat. Lisaks konfiskeeriti 85 miljoni euro väärtuses narkootikume, 1,1 miljoni euro väärtuses sigarette ja 1 223 kilo tubakat.

Leiti ka 129 võltsitud dokumenti.

Suuroperatsioonis osales ligi 50 000 korrakaitsjat ja algatati 451 uut uurimist.

Novembri suuroperatsioonid Euroopas

Novembris jõudis lõpule Saksamaa ja Rumeenia politsei koostöö Europoliga, mille käigus vahistati mitmeid kuritegeliku võrgustiku liikmeid, kes tegelesid inimeste Euroopasse smugeldamisega

Suuroperatsioon sai alguse 2018. aasta alguses Saksamaal, kui sealsed võimud tuvastasid Iraanist, Iraagist ja Süüriast sisserändajad, kes toodi Tšehhi ja Ungari kaudu Saksamaale veoautodes. 

Konkreetse organiseeritud kuritegeliku rühmituse uurimine paljastas vähemalt 36 liikmest koosneva võrgustiku, kes teenisid ligi 580 inimese Euroopasse smugeldamise pealt üle kahe miljoni euro. 

Kaheaastase uurimise tulemusel suudeti kindlaks teha 580 Euroopasse smugeldatud inimese päritolu.

Novembri keskel vahistas Leedu ja Hispaania politsei koostöös Europoliga 15 kriminaali, kes kuuluvad inimkaubandusega tegelevasse kuritegelikku gruppi.

Smugeldajate surve Eesti piirile on jätkuv

Põhja prefekruuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne sõnul ei saa hetkel Eestis kindlasti pidada smugeldajate «kuumaks» sihtriigiks.

«Kuid ei tasu unustada, et oleme oma geograafiliselt asendilt endiselt idapoolt tulles ukseks Euroopasse ning smugeldajate surve meie piirile on jätkuv. Ka varas murrab sisse sellest uksest, mis halvemini kaitstud või mille lukk on nõrgem,» lisas Ranne.

Siiski võivad Eesti inimesed Ranne kinnitusel piirivalvega vägagi rahul olla, sest meie uksed ning lukud on ühed parimatest.

Oluline on siiski mõista, et tänasel internetiajastul ei ole kurjategija rahvusel, päritolul, kodakondsusel ega ka tema reaalsel asukohal sisulist tähtsust.

«Suur osa kuritegevusest on muutunud või muutumas rahvusvaheliseks ning ainuvõimalik viis sellise kuritegevuse vastaseks edukaks võitluseks on just rahvusvaheline koostöö,» lausus Ranne.

Ranne kinnitusel teeb Eesti aktiivselt asjakohast koostööd kõikide partnerriikide õiguskaitseasutustega nii Euroopas kui väljapool seda ning teeb seda ka seoses inimkaubanduse ja smugeldamisega.

Piiride hägustumine

«Kuna smugeldamise ja inimkaubanduse eristamine on viimasel ajal ühiskonnas üha hägusam, siis püüan esmalt seda puudujääki pisut korvata. Smugeldamine võib olla inimkaubandus kuid kindlasti ei saa me öelda, et igasugune smugeldamine oleks inimkaubandus,» selgitas Ranne. 

Tegemist on iseseisvate süüteokooseisudega, mida kõige lihtsam oleks ehk teineteisest eristada läbi kolme tunnuse:

nõusolek - smugeldatavad migrandid on reeglina sellega nõus, s.t. nad on kogu protsessi astunud omal vabal tahtel.

Inimkaubanduse ohvrid ei ole oma nõusolekut andnud või on seda teinud inimkaubitsejate poolt rakendatud meetmete tõttu.

rahvusvaheline aspekt - inimestega smugeldamine eeldab piiride ebaseaduslikku ületamist ning teise riiki sisenemist.

Inimkaubandus võib toimuda ka ühe riigi piires ning juhul, kui piiriületamine peaks aset leidma, ei ole oluline, kas tegemist on seadusliku või ebaseadusliku ületamisega.

ekspluateerimine - smugeldaja ning smugeldatava vahel on ärisuhe – smugeldatav maksab tasu enda ebaseadusliku toimetamise eest teise riiki, mis reeglina lõpeb, kui smugeldaja on inimese kohale toimetanud.

Inimkaubitseja ning ohvri vaheline suhe on kestev, kuna inimkaubitseja eesmärgiks on ohvrit maksimaalselt ära kasutada tulu teenimiseks.

Tagasi üles