/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)
/nginx/o/2019/11/15/12741254t1hd235.jpg)
Saksamaa ja Rumeenia politsei lõpetas koostöös Europoliga kaks aastat kestnud suuroperatsiooni, mille käigus vahistati mitmeid kuritegeliku võrgustiku liikmeid, kes tegelesid inimeste Euroopasse smugeldamisega.
Kaks aastat jahtimist: Saksamaa ja Rumeenia politsei lõhkusid suure inimkaubitsejate võrgu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat kestnud operatsiooni viimases etapis viis Rumeenia politsei läbi kaheksa läbiotsimist ja vahistas neli organiseeritud kuritegevuse grupi liiget. Saksamaa politsei viis seoses sellega hiljuti läbi viis läbiotsimist, teatas Europol.
Kaks aastat kestnud politseioperatsiooni olid kaasatud ka Austria, Ungari ja Suurbritannia võimud.
Suuroperatsioon sai alguse 2018. aasta alguses Saksamaal, kui sealsed võimud tuvastasid Iraanist, Iraagist ja Süüriast sisserändajad, kes toodi Tšehhi ja Ungari kaudu Saksamaale veoautodes.
/nginx/o/2019/11/15/12741256t1h9e84.jpg)
Uurimine paljastas massilise võrgustiku, mis smugeldas inimesi nende päritoluriigist Timisoarasse, Rumeeniasse ja seejärel Saksamaale.
Lääne-Euroopasse reisimise viimase etapi ajal sõidutati migrante veoautodes.
Konteinerites inimeste üle piiri toomine on smugeldajate seas küll populaarne migrantide vedamise viis, kuid sellega pannakse tihti inimeste elud ohtu.
Veokitesse topitud inimesed kannatavad tihti hapniku- ja vedelikupuuduse käes.
Konkreetse organiseeritud kuritegeliku rühmituse uurimine paljastas vähemalt 36 liikmest koosneva võrgustiku, kes teenisid ligi 580 inimese Euroopasse smugeldamise pealt üle kahe miljoni euro.
Kaheaastase uurimise tulemusel suudeti kindlaks teha 580 Euroopasse smugeldatud inimese päritolu.
Lisaks saadi kätte kolm grupeeringu kõrgema astme juhti, kes vahistati Saksamaal, Kreekas ja Suurbritannias.
Politsei vahistas kokku 36 inimkaubandusega seotud kahtlusalust, kellest vähemalt kümme on veoautojuhid ja nende abilised.
Neli veoautojuhti vahistati Tšehhis ja mõisteti Saksamaal kuni viieks aastaks vangi.
Üks vahistatutest ootab Ungaris kohtuotsust.
/nginx/o/2019/11/15/12741257t1hcb6f.jpg)
Jaht inimkaubitsejatele
Kogu Euroopas käib pidev jaht inimkaubitsejatele. Hiljuti vahistas Leedu ja Hispaania politsei koostöös Europoliga 15 inimkaubandusega tegeleva kuritegeliku grupi liiget, keda süüdistatakse peamiselt ohvrite seksuaalses ekspluateerimises.
Uurimise käigus tuvastati 118 inimkaubanduse ohvrit, kes olid peamiselt pärit Valgevenest ja Ukrainast.
Alles oktoobri lõpus leiti Suurbritannias Essexis asuva tööstuspargis veokist 39 inimese surnukehad. Kõik hukkunut olid Vietnami päritolu ja nad külmusid surnuks.
/nginx/o/2019/10/28/12695016t1hacab.jpg)
Seoses juhtunuga vahistas politsei veokit viimasena juhtinud ja avastusest politseid teavitanud autojuhi Maurice Robinsoni, kellele esitati mitu tapmissüüdistust ja ka süüdistused inimkaubandusele kaasaaitamises.
Immigrantide jõhker surm on taakord toonud rambivalgusesse inimeste Vietnamist Euroopasse smugeldamise.
Inimkaubandusega tegelevad grupeeringud smugeldavad igal aastal Euroopasse umbes 18 000 vietnamlast, vahendas infomigrants.net.
Teekond Vietnamist Euroopasse on pikk. Vietnami pealinna Hanoi ja Suurbritannia pealinna Londoni vahemaa on peaaegu 10 000 kilomeetrit.
See teekond läbitakse tohutute inimkaubandusvõrgustike abil, kes pakuvad võimalust jõuda Lääne-Euroopasse läbi erinevate marsruutide, milleks tuleb tihti läbida Hiina, Venemaa ja Ida-Euroopa.
Inimkaubitsejad pakuvad erineva tasemega teenuseid, millel on muidugi ka erinev hind.
On olemas «VIP-marsruut», kus lennatakse Vietnamist kolmanda riigi kaudu Euroopasse. Selleks kasutatakse võltsitud passi.
Aga on ka taskukohasem ehk «Rohumarsruut», mis tähendab, et Hiinasse ja Venemaale sõidetakse autoga. Edasi tuleb jalgsi jõuda läänes asuvatesse naaberriikidesse.
Veitnamist Euroopasse rändajate teekond jagatakse enamasti mitmesse etappi. Iga etapi lõpus tuleb inimesel endal või tema perel maksta selle eest, et jõuda edasi järgmisesse sihtkohta.
Väidetavalt võib selline reis maksta kümneid tuhandeid eurosid. Seeläbi satuvad aga enamus sissserändajad ja nende pered võlaorjusesse.
Et võlg smugeldajatele ära maksta, sunnitakse inimesi tihti töötama rõivatehastes, ehitusel, küünesalongis või ebaseaduslikes kanepifarmides. On ka neid juhtumeid, kus ohver on sunnitud võlga tagasi teenima seksiteenuseid osutades.