Video: Donald Trump tahab Taanilt Gröönimaa ära osta
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. august 2019, 11:01
/nginx/o/2019/08/16/12470009t1hcd5d.jpg)
USA president Donald Trump on huvitatud maailma suurima saare Gröönima (grööni keeles Kalaallit Nunaat) äraostmisest Taanilt, kuna tegemist on geopoliitiliselt tähtsa saarega.
Wall Street Journali teatel palus Trump Valge Maja advokaate ja majandusnõunikke uurida, kuidas ja mis tingimustel oleks USAl võimalik see loodusvarade poolest rikas saar endale saada.
Trumpi lähikonnas on neid, kellele see idee ei meeldi, kuna nende arvates ei ole Taani nõus Gröönimaad müüma.
Valge Maja ja USA välisministeerium ei ole Trumpi Gröönimaa ostmise plaani kommenteerinud. Seda ei ole teainud ka USAs asuv Taani saatkond ega Taani peaministri büroo.
Trump on septembri alguses Taanis riigivisiidil ja arvatavalt siis tuleb Gröönima jutuks.
Gröönimaa on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis geograafiliselt jääb Põhja-Ameerikasse ja mis ei kuulu Euroopa Liitu.
Gröönimaal on ulatuslik autonoomia, kuid selle kohta käivad sise- ja välispoliitilised otsused langetatakse Kopenhaagenis.
Saare pindala on üle 2,1 miljoni ruutkilomeetri ja seal elab vaid 56 000 inimest. Enamik Gröönimaast on kaetud mandrijääga, jääst vabasid alasid on vaid mere ääres.
/nginx/o/2019/08/16/12470013t1h728e.jpg)
Loodusvaradest hoolimata on Gröönimaa majandus sõltuv Taani abist, mis moodustab 60 protsenti selle autonoomse ala eelarvest.
Kui USAl õnnestub Taanilt Gröönimaa ära osta, siis see ei ole esimene kord, mil see riik arktilise piirkonna ostab.
1867. aastal ostis USA Vene keisririigi käest Alaska, makstes selle eest siis 7,2 miljonit dollarit, mis tänapäeval on 113 miljonit dollarit. Ruutkilomeetri hind oli siis umbes 4,74 dollarit.
USA 33. president Harry Truman (ametiaeg 1945 – 1953) tahtis Taanilt osta Gröönimaad pärast Teist maailmasõda 100 miljoni dollari eest, kuid Taani keeldus saart müümast.
USA ja Taani militaarkoostöö on võimaldanud USAl kasutada Gröönimaad kaitse-eesmärkidel. USAl on Gröönimaal õhujõudude baas.
Arktiliste piirkondade geopoliitiline tähtus on hakanud 21. sajandil kasvama ning Gröönimaast on huvitatud isegi Hiina, mis tahaks sinna oma õhujõudude baasi rajada.
Gröönimaa pindala on 2 166 086 ruutkilomeetrit, hõlmates lisaks suurele Grööminaa saarele mitut väiksemat saart.
Gröönimaa gröönikeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles inimeste maad.
Taanikeelne Grønland tähendab rohelist maad. Selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased. Vanaislandi keeles oli see saar Grænland.
Uurimine on näidanud, et sajandeid tagasi oli seal soojem kliima ja palju häid rohumaid karjakasvatamiseks ning selle tõttu võis see saar saada sellise nime.
18. sajandil sai Gröönimaast Norra asumaa ja rajati kaubalinn Godthåb, mis praegu kannab nime Nuuk. 1814 sai Gröönimaast ka Taani koloonia. Siis valitses Taanit ja Norrat sama kuningas Christian VIII.
1953 kaotati koloonia staatus ja Gröönimaa muudeti põhiseadusega Taani riigi osaks, võrdselt Taani maakondadega. Aastal 1979 sai Gröönimaa kohaliku omavalitsuse.