Kosmikud: hullud, ärge kuulake!

Esme Kassak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saladusliku lindnaise jahtimiseks ehtisid muusikud end nokkade ja jaanalinnusulgedega.
Saladusliku lindnaise jahtimiseks ehtisid muusikud end nokkade ja jaanalinnusulgedega. Foto: Viktor Koškin

Järjekorras viienda stuudioplaadiga on depressiivrokkariteks nimetatud punt tagasi meeskonna juures, kellega anti välja album «Kuidas tuli pimedus» (2003).



See tähendab, et kõikide tekstide autoriks on Mait Vaik ning heliinseneriks ja kaasprodutsendiks Elmu Värk. Verivärskel plaadil ilutsev pilt hakkas Eesti ja Soome vahet traalival bassimehel Kõmmaril silma ühel kummalisel näitusel teispool lahte. Naljaviluks öeldu, et selline pilt võiks olla lahe plaadi kaas, on tänaseks reaalsuseks saanud.

Surmateemata ei saa vist ühtki Kosmikute plaati ette kujutada. Kas te ei karda, et «Üks võimalus kuuest» võiks ärgitada kedagi relva haarama?

Hainz (H): Ah et seda lugu kuuldes haarab käsi kabuuri järele??? Issanda loomaaed on kirju...
AV: No see inimene peaks siis ikka vaimult päris nõder olema. Kellel närv ei pea vastu, ei tohi kuulata!

Ma ei arvagi, et peaks laulma lilledest ja liblikatest, aga mis värk teil selle surmateemaga ikka on?

H: Lilledest ja liblikatest peaks ka laulma, nemadki surevad kord. Ja olemegi ju laulnud: «Ei roosid», «Sinilill», «Õieaeg», «Öökapi peal on valged ülased».

AV: Surm on vist ainuke, mida inimkond lörtsida ei suuda.

Kõmmari (K): Nii mõnigi lugu sel plaadil on endalegi liigutusest pisara silma toonud.

Lugu «Kuidas tuli pimedus mu tuppa» on helidelt samas suhteliselt rõõmsapoolne. Millist dünaamikat uuel albumil kohtab, arvestades, et tegijad samad? Mis teid endid uuel plaadil enim on üllatanud?

AV: Meloodiad on endiselt helged, reipad nagu alati.

H: Dünaamikat on piano’st forte’ni. Ei mingeid üllatusi enam. Sama rõõmsalt edasi!

Kes on need poisid, kes laulavad loos «Pimedus, sulle pühendan palve»? Kes plaadil veel kaasa teevad?

H: Poisid on Estonia teatri poistekoorist, nende dirigent Maarja Soone aitas meid juba «Pulmade ja matuste» plaadi ajal sobivate koorilauljatega. Loos «Mere äärde» esitab klaverisoolo Andrese vend, pianist Toomas Vana.

AV: Toreda üllatuse valmistas veel helimees Elmu Värk, kes plaadi nimiloos oli sisse mänginud hiina taldriku, mille kõla tagurpidi esituses sobis nagu rusikas silmaauku.

Milline Kosmikute plaat meeldib teile endile kõige enam?

K: «Öö ei lase magada» ja meie järgmine plaat.

AV: Usun, et viie lapse ema tunnistab kõik lapsed ühtemoodi armsaks, kuigi tegu on joodiku, liiderdaja, mõrvari, närukaela ja advokaadiga.

Kuidas uus album valmis? Kas võtsite ühel hetkel lihtsalt plaaditeo ette või on need viimase kolme aasta jooksul kogunenud lood?

K: Seekord valmis rahulikus tempos ja kui protsessile saaks anda väärikuspunkte, siis väga väärikalt.

AV: Mõne loo algupärand jääb küll aastate taha, kuid suurem osa sündis käesoleval aastal. Tegime aasta jooksul neli stuudiosessiooni.

Rääkige lindnaisest. Mis lugu see on ja kust pärineb? Kas videosse jõudnud kuldse neidise isikut hoitakse saladuses? Millega veensite teda «projektis» osalema?

AV: Videos osalenud lindnaise veenmise oskus ja au kuuluvad režissöör-stsenarist Viktor Koškinile. Suur tänu talle! Tüdruk on meile teada, aga tema isik jääb saladuseks.

H: Jutt käib meestest, kellel on ühine hobi – pimeduse saabudes lähevad nad metsa ja varitsevad puu otsas lindnaist. Kuni tabavad. Koškini arvates on see bändimeeste elu. Puuvõrestik on lava ja lind on naised saalis.

K: Video on hetkel monteerimisjärgus, nädalavahetusel olid viimased võtted hullumaja metsas.

Ajal, mil mõned tulevad suisa Ameerikast siia karusnahakaupluste ees protestima, olete teie ülle tõmmanud uhked kasukad...

H:  Õigupoolest on meil kaks setti – need kasukad, mis plaadiümbrisel, on meie esindusrõivad ja naistejahil käiguks õmbles kostüümikunstnik Grete Astover meile ehtsatest jaanalinnusulgedest ürbid. Ükski lind viga ei saanud.

Kosmikud

•    Kosmikud: Hainz (laul, klahvpillid), Aleksander Vana (kitarrid), Kõmmari (bass), Kristo Rajasaare (trummid)

•    Diskograafia: «Ei Roosid» (2000), «Kuidas Tuli Pimedus... » (2003), «Pulmad ja matused» (2006), «Ainus, mis jääb, on BEAT» (2008), « Puhas muld. Valitud teosed 1999–2009» (2009), «Öö ei lase magada» (2011).

•    Tuur: alates 04.11.11 alates Haapsalust ja lõpetades Tallinnaga, lisaks Soomes. Täpsem info www.kosmikud.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles