/nginx/o/2016/03/28/5204447t1hf09c.jpg)
Nõianeiu Marilyn Kerro mõtiskleb sotsiaalmeedias surma teemal.
Marilyn Kerro teab, mis ootab inimest pärast surma (1)
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
30. jaanuar 2017, 21:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kerro kirjutab Facebookis, et vahetult enne surma mõnda aega hakkab inimene saama märke ja signaale peatse lahkumise kohta.
«Neid ei osata enne kokku viia, kui alles peale surma. Siis hakatakse tavaliselt mõtlema neile selgetele viidetele ja sellest aru saama. Ma soovitan jälgida ka loomade käitumist. Neil on väga arenenud taju ja aisting, mis on suureks indikaatoriks juba eos. Nad võivad muutuda rahutuks, hoida rohkem inimese lähedusse või ka surma korral on koerad lahkunud kodust jäädavalt... just enne peremehe surma. Märke on tegelikult palju. Ise jälgin ka linde. Minule kuulutab seda kõike must ronk ja seda alati piinliku täpsusega,» seletab Kerro.
«Jah, inimese füüsiline keha sureb kuid tema energia jääb alles veel mõneks ajaks. Lihtsalt hiljem liigub see jäädavalt teise dimensiooni, kui on aeg minna! Mina näen neid alati liikumas sellises olekus nagu nad olid äsjases viimases elus. Peale surma pole pisaraid, rõõmu ega kurba emotsiooni. On vaid armastav ja heaolutunne. Ei ühtki muud reaktsiooni.
Toimub hinge rännak kõrgemale energiatasemele, kus toimub eelnenud elu ülevaatlik osa. Mis sai tehtud, mis tegemata, kus olid vead ja mida muuta. Oluline on teada, et igas elus täidame me neid rolle, mille me enne sündi valisime. Ehk siis, enne uut taassündi valib hing endale füüsilise keha, vanemad, iseloomu ja tulevase elu peamised elusündmused. Hing tahab läbi elada kõik võimalikud tunded ja kogeda võimalikult palju, et ennast mäletada. Selleks vajabki ta erinevaid inimlikke kogemusi, õnnelikke, valusaid, kurbi,» lisab Kerro.