Potteri-filmide saaga läheneb uut menu kogudes lõpu poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kobarkinos homme esilinastuva Harry Potteri sarja kuuenda filmi maailmamenu näitab, et publik on pikisilmi oodanud noore võluri ja tema sõprade uute tegemiste linalejõudmist.
15. juulil ingliskeelses maailmas ja teisteski suurriikides kinodesse jõudnud «Harry Potter ja segavereline prints» haaras kohe esikoha piletimüügi edetabelis ja on praeguseks teeninud üle nelja miljardi krooni.
Kas on kuues Potteri-raamat filmi tegemiseks eelmisest parem algmaterjal või on juba teist korda lavastajatooli hõivanud David Yates oma vigadest õppinud, igatahes läheb Harryl seekord kinodes veel paremini. Suurem on esimene läbimüük ning positiivsem kriitikute vastukaja.
«Harry Potter ja segavereline prints» tundub varasematest osadest mõtlikum ja süngem. Pea kaks ja pool tundi pikast linateosest leiab suvehiti kohta harjumatult vähe action’it ning palju inimsuhteid ja dialoogi.
Sigatüüka nõiduse- ja võlukunstikooli õpilased seisavad nüüd silmitsi möllavate hormoonide ja teismeea muredega. Lisaks loob vaikselt kogunev kurjuse hõng sarja suurejoonelise finaali jaoks sissejuhatava tooni.
«Filmis on tõesti vähe päevavalgust. Sigatüüka näib nüüd rohkem kui kunagi varem olevat igavese talve haardes,» kirjeldab sünget olustikku Tim Masters BBCst.
Paljukiidetud atmosfääris ja lummavas kaameratöös võib tõenäoliselt süüdistada prantsuse operaatorit Bruno Delbonneli, kes istus optika taga ka näiteks «Amélie» võtteplatsil.
Populaarse raamatu alusel filmi väntamisega käib alati kaasas üks varjukülg: raske on lugu ekraani jaoks mugandada, jäädes raamatule võimalikult truuks. Hoolimata Harry Potteri filmide fenomenaalsest edust, jääb suur hulk inimesi alati teravalt kritiseerima raamatu ja filmi vahelisi erinevusi.
«Segavereline prints» pole erand. Peamised etteheited puudutavad raskesti jälgitavat sündmuste käiku ja loo mõistmiseks vajalikke detaile, mis miskipärast linateosest välja jäid.
«Film erines raamatust liialt – stsenaristid on lisanud mõttetuid stseene ja lõiganud välja mõned, mis pidanuks olema narratiivi jaoks otsustava tähtsusega,» kirjutab Ella Thorold Briti ajalehes The Independent.
Ehk pakub nurisevatele fännidele lohutust teadmine, et Potteri viimane seiklus «Harry Potter ja Surma vägised» tuuakse sama lavastaja käe all ekraanile kahes täispikas osas.
«Harry Potter ja fööniksi ordu» korjas kaks aastat tagasi maailma kinokassadest kokku üle kümne miljardi krooni ning hoiab tänini kõigi aegade edukamate filmide edetabelis seitsmendat kohta. «Harry Potter ja segavereline prints» tõi avapäeval maailma kinodesse rekordarvu vaatajaid ja on seni löönud kõiki oma eelkäija tulemusi.
Kuues «Potter»
Režissöör: David Yates
Operaator: Bruno Delbonnel
Pikkus: 153 minutit
IMDB reiting: 8,1/10