Arheoloogide sõnul on seni laialt levinud arvamus, et Lõuna-Ameerikas eksisteerinud maiade ühiskonnas lasid templeid ehitada ainult kõrgklassi kuuluvad isikud.
Arheoloogid: kõik maiade ühiskonnakihid rajasid templeid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. märts 2008, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase aja uuringud on aga näidanud, et templeid ehitasid nii kuningad, preestrid kui ka lihtinimesed, kirjutab LiveScience.
Maiade esimesed püramiidid kerkisid umbes 2000 aastat tagasi.
«Uuringud on näidanud, et suuremas osas neis püramiidikujulistes templites ei ohverdatud inimesi. Ainult väga võimsad maiakuningad on inimesi ohverdanud ja oherdavateks olid tavaliselt allutatud vaenlaste juhid. Inimohvreid ei toodud parema saagi saamiseks, vaid kuningad soovisid ennast valitsejana näidata,» lausus arheoloog Lisa Lucero.
Lucero ja ta kolleegid uurisid Belize`is Yalbaci piirkonna džunglis säilinud maiade templeid.
Leitud kuue templi kõrgus ulatus 7,5 – 15 meetrini.
«Miks oli neile vaja kuut templit? Kas iga päeva jaoks üks tempel? Erinevate jumalate või erinevate perioodide jaoks?» küsisid arheoloogid endalt.
Templite lähem uurimine paljastas, et need olid rajatud maiade klassikalise perioodi lõpus, umbes 550 – 850. pKr.
«Nende kuue templi ehituskvaliteet ja ka ehitusviis olid erinevad. See lubab arvata, et mõne templi rajajatel oli rohkem materjali ja ka paremad ehitajad. Paremini rajatud templid lasid kindlasti ehitada maiade kuningad, kellel oli rohkem ressursse,» selgitas arheoloog.
Ta jätkas, et viletsama ehituskvaliteediga ja väiksemad templid aga võivad olla rajatud maiade ühiskonna lihtliikmete poolt.
«Pole välistatud, et need kuus templit olid pühendatud erinevatele jumalatele. Kuid arvesse tuleb võtta fakti, et selles ühiskonnas toimus pidev võimuvõitlus. Kunagi kesise templi rajanu võis saada kuningaks ning lasi siis endale uhkema ja võimsama ehitada,» selgitas Lucero.
Arheoloogide kinnitusel on mitmed nendes templites olevad aarded aardeküttide saagiks langenud.
«Kindlasti pole aardekütid kõike leidnud. Džunglisse kasvanud templitest ja nende lähistelt võib veel mitmeid huvitavaid leide olla. Need võivad anda meile juhtlõnga templite otstarbe kohta, » arvas arheoloog.