USAs Ohio ülikoolis tehtud uuring näitas, et kui ollakse vihane ja loetakse kümneni, siis võib see meeleolu hullemaks teha.
Oled vihane? Ära loe kümneni
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. juuli 2012, 11:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased selgitasid, et kümneni lugemisega enda sunniviisiliselt maha rahustamine võib viha kasvada, kirjutab Daily Mail.
Ohio ülikooli kommunikatsiooni ja psühholoogia osakonna professor Brad Bushman selgitas, et viha tekitavas olukorras tehakse endale karuteene, kui keskendutakse haavata saamisele ja vihale ning analüüsitakse tundeid.
«Liigne tähelepanu vihatunnetele toob tagasilöögi. Negatiivsed mõtted ja tunded jätkuvad ning käitumine võib jätkuvalt agressiivne olla,» sõnas Bushman.
Ta soovitas, et probleeme ja viha tasuks vaadata perspektiivist. Umbes nii, et seinal istus kärbes ja siis lendas ära.
Uurijate sõnul tasub vihast distantseeruda, sest see on efektiivsem kui teised tehnikad. Nagu näiteks millelegi väga rõõmsale ja rahulikule mõtlemine.
Kuid samas on sel lühiajaline efekt, kuna kui hakata mõtlema millelegi muule tuleb viha tavaliselt tagasi.
Üliõpilastega tehtud katse näitas, et kui viha nähakse kui tunnet, mis on mööduv ja millest saab distantseeruda, siis muutub ka käitumine vähem agressiivseks.
«Saladus peitub selles, et ei pea «uppuma» enda viha sisse ja seda kümneni lugemisega fookuses hoidma, vaid vaadata end ja oma viha kõrvalt,» lisas uuringu juht Dominik Mischkowski.
Ta lisas, et stressi tekitavas olukorras tasuks olla nagu kärbes seinal ehk lähtuda sellest, et kõik on mööduv.
Ohio ülikooli katses osales 94 üliõpilast, kellele öeldi, et nende peal uuritakse kuidas muusika mõjutab probleemilahendust, loomingulisust ja emotsioone.
Katsealustele anti kuulata klassikalist muusikat. Samal ajal pidid nad anagramme lahendama.
Iga anagrammi jaoks oli aega seitse sekundit, vastus tuli salvestada ning see teatada ka katse tegijatele.
Teadlaste eesmärgiks oli katsealustes viha tekitada ja neil oli selleks oma strateegia.
Katse tegijad katkestasid katsealuste ülesandeid mitmel korral ning katsealustel paluti valjemalt vastuseid öelda.
Tulemused näitasid, et katsealused, kes kasutasid ärganud vihatunnetest distantseerumist, oli vähem end kahjustavaid negatiivseid mõtteid ning nad olid vähem vihased, kui need, kes lugesid viha tekkides kümneni, keskendudes vihatundele ning need, kes olid kontrollgrupis.
«Paljudele võib tunduda, et vihatunnete alla mattumine ja enda vägisi maha rahustamine lahendab kõik, kuid see ei ole nii. Võib tekkida vastupidine ja muututakse veelgi vihasemaks,» lausus Bushman.