Jaanil ja Markol tuli reisil pidevalt napsutada!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Tätte ja Marko Matvere ümbermaailmareis purjejahil kestis 20 kuud. Pühapäeval võeti maailmarändurid Tallinnas laulu ja pillimänguga vastu. Tegelikult olid aga mehed Eesti vetes juba veidi varem. Läinud nädala laupäeval randuti Läänemaal Dirhammi sadamas. Seal anti ka eksklusiivintervjuu Reporterile, kus mainiti, et ümbermaailmareisil käis üks pidev napsutamine.
Jaan Tätte tunnistas Dirhami sadamas reporter Elo Mõtusele, et ta on laeva peal olemisest tegelikult tohutult tüdinenud.
Kuidas saadi võitu koduigatsusest? Ega soojad maad ja põnevus ei suutnud ju mõtteid lähedastest eemale peletada?
Marko Matvere: Kodu oli kogu aeg mõtetes. Teadsin seda siiski ette ja kannatasin ära. Õnneks on tänapäeval kõik elektroonilised kanalid olemas, mille kaudu saab hõlpsalt suhelda.
Isegi täiesti kohutavates kolgastes, kus elavad pool-ahvi sarnased inimesed, palmi all, seljas ainult niudevöö, tal on ainult lehtedest onn, aga käes on mobiiltelefon.
Jaan Tätte: Väga tunneb lähedatest puudust. Vahel see muutub hõredamaks, kui on huvitavamad piirkonnad. Aga kui aega on, siis ikka mõtled lähedastele.
Kõige suurem vaegus oli lähedusest. Ise kellelegi hellust jagada või saada hellust, et keegi hoolitseb su eest. See on ikka meeste karm maailm siin laevas. Ega siin selliseid õrnutsemisi ei ole.
Jaani abikaasa Margit Tätte: Vahel on väga hea oodata. Olen selle üle järgi mõelnud, kui palju on Eestis selliseid naisi kellel ei olegi kedagi oodata. Tahaks neid kõiki kohe kõvasti kallistada.
Kas ei tekkinud soovi oma meest mitte reisile lasta?
Margit Tätte: Ma saa aru sellest, kuidas saaks üldse kedagi keelata tegemast seda, mida ta soovib. See on tema elu. Ma ei saa teda keelata ja siis kaks aastat istuda kodus ja mõelda koos temaga selle peale, mis kõik oleks olnud. Et oleks, oleks, oleks...
Miks peaks mul olema õigus kedagi keelata? Ehkki ta on minu mees, ega ma ei omi teda. Ja see on hea, kui jõuad kaasaga ühtsele mõttele, et ta võib ikkagi pikale reisile minna.
Kas see pigem tugevdab suhet?
Margit Tätte: Jah, kindla peale.
Napsutamine oli Marko ja Jaani ümbermaailmareisi üks pärisosa
Viinaviskamine reisil toimus meeste sõnul väga proosalisel põhjusel.
Jaan: Pidevalt tulid laevale vahetusmehed. Nad tahavad pidu panna ja siis nad lahkuvad ning tahavad jälle pidu panna. Pidevalt oli üks saabumis-ja lahkumispidu. Üks lõpmatu pidu.
Marko: Me nägime reisil tõepoolest väga palju viletsust, just vaimuviletsust. Harimatust ja räpasust. Aga eks see kõik oli loomulikult meie vaatevinklist vaadatuna nii.
Kes elavad, meie mõistes siis pasa sees, nende jaoks see nii hull ei ole. Nende jaoks ei tähenda vaesus seda, et nad ei saa iga päev süüa.
Ei ole tema jaoks mingi küsimus, kas ta sööb täna või homme või ülehomme. Ta ei arva sellepärast, et ta vaene on. Musta inimese jaoks on vaene see, kes ei saa lubada endale lõbustusi.