Harvardi ülikooli astrofüüsika keskuse astronoomid avastasid uut tüüpi planeedi.
Astronoomid avastasid uut tüüpi planeedi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. veebruar 2012, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on veeauruse atmosfääriga planeediga, mis on Maast suurem, kuid Uraanist väiksem, kirjutab foxnews.com.
Planeet leiti juba 2009. aastal, kuid alles nüüd anti talle kui oma tüübi esimesele esindajale tähistus GJ 1214b.
Seda planeeti uuriti Hubble´i kosmoseteleskoobi abil ning saadi kinnitus, et sel taevakehal on paks aurune atmosfäär.
«GJ 1214b on planeet, millesarnast me varem leidnud ei ole. Suur osa sellest planeedist koosneb veest,» selgitas uuringut juhtinud astrofüüsik Zachory Berta.
GJ 1214b asub Maast 40 valgusaasta kaugusel Maokandja tähtkujus.
Selle planeedi puhul on tegemist niinimetatud super Maa tüüpi planeediga. GJ 1214b mass on seitse korda suurem kui Maa mass.
GJ 1214b tiirleb kahe miljoni kilomeetri kaugusel punase kääbustähe ümber. Pinnatemperatuur on umbes 230 kraadi ehk liiga kuum, et seal võiks elu olla.
Teadlased teatasid juba 2010. aastal, et GJ 1214b atmosfäär koosneb enamjaolt aurust, kuid siis puudus selle kohta kinnitus.
Berta ja ta meeskond kasutas Hubble`i Wide Field kaamerat, et kahtlus kõrvaldada.
Samuti arvutati välja selle planeedi tihedus, mis on vaid kaks grammi kuupsentimeetri kohta. Maa tihedus on 5,5 grammi kuupsentimeetri kohta.
GJ 1214b planeedil on rohkem vett ning vähem kivimeid kui Maal. Selle planeedi sisestruktuur seni teadaolevast väga erinev.
«Kõrge temperatuur ning suur rõhk sellistest ainetest nagu kuum jää või superolekus vesi, on need, mida ei ole seni mujalt leitud,» selgitas Berta.
Arvatakse, et GJ 1214b tekkis oma praegusest tähest kaugemal, kus ta oli peaaegu täiesti vesine planeet ning alles hiljem jõudis oma praegusse asupaika. Sellel teekonnal võis sel planeedil olla Maa sarnased temperatuurid, kuid kui kaua selline faas kestis, pole teada.
Kuna GJ 1214b asub Maale väga lähedal, siis plaanitakse selle uurimist jätkata NASA James Webbi kosmoseteleskoobi abil, mis saadetakse välja 2018. aastal.