Uganda ja Prantsusmaa paleontoloogid avastasid Ugandast Karamoja piirkonnast 20 miljoni aasta vanuse ahvi koljufossiili.
Ugandast leiti 20 miljoni aasta vanune ahvi koljufossiil
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. august 2011, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid selle avastuse 18. juulil kui otsisid Karamoja kustunud vulkaanist fossiile, edastab stuff.co.nz.
Karamoja vulkaan asub Uganda kirdeosas poolkõrbealal.
«See on esmakordne, kui leiti nii vana ahvi koljufossiil. Tegemist on paleontoloogia seisukohast tähtsa fossiiliga,» sõnas College de France paleontoloog Martin Pickford.
Pickfordi sõnul näitas esmane uurimine, et selle kolju omanik oli puudel elanud taimetoiduline ahv. Ta suri umbes kümneaastasena. Selle ahvi pea oli sama suur kui tänapäeva šimpansidel, kuid aju suurus nagu paavianitel.
Prantsusmaa Musee National d'Histoire Naturelle teadlane Bridgette Senut sõnas, et iidsed ahvijäänused viiakse Pariisi laboratooriumisse, kus neid uuritakse röntgeni ja muude tehniliste vahendite abil. Hiljem viiakse ta leiukohariiki Ugandasse tagasi.
«Seda fossiili uuritakse Prantsusmaal ning ka konserveeritakse siin. Selle uurimiseks kulub umbes aasta,» lisas teadlane.
Ugandas Kampalas toimus ka pressikonverents, kus teadlased esitlesid leidu ajakirjanikele.
Uganda esindaja sõnul on tegemist hominoidea ehk inimahvlaste kauge esivanemaga.
Hominoidea on primaatide ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene.
Inimahvid jagunevad kahte sugukonda: gibonlased (Hylobatidae) koosnevad neljast perekonnast ja 13st giboniliigist, kaasa arvatud laar ja siamang. Need on tuntud kui väikesed inimahvid.
Inimlased (Hominidae) on orangutanid, gorillad, šimpansid ja inimesed, tuntud kui suured inimahvid.