«Mona Lisa» jaoks poseerinud Lisa Gherardini abikaasa oli orjakaupleja ja õde oli nunnast prostituut
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. august 2017, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/08/28/7037931t1hac08.jpg)
Itaalia renessansikunstniku Leonardo da Vinci (1452 – 1519) üks kuulsamaid teoseid on «Mona Lisa», mille jaoks poseeris Firenze tuntud kaupmehe Francesco del Giocondo abikaasa Lisa Gherardini.
Kunstiajaloolaste sõnul on Gherardini mehega seotud skandaal, kuna lisaks kangastega äritsemisele tegeles ta ka naissoost orjade ostu ja müügiga, edastab news.com.au.
Teada on, et Gherardini sündis 1479. aasta juunis Firenzes. See oli aeg, mil teismelised tüdrukud pidid abielluma neist märgatavalt vanemate meestega. Del Giocondo oli 1495. aastal 30-aastane lesk ja abiellus siis 16-aastase Gherardiniga.
Ajaloodokumentide kohaselt oli selle jõuka kaupmehe majakondsete seas orje, enamik neist olid naissoost orjad.
«Del Giocondode peres oli mitmeid orje juba siis, kui tulevane kaupmees alles laps oli. See tähendab, et ta isa tegeles orjakaubandusega. Selles majapidamises töötanud orjad ristiti ja nad pidid kristluse omaks võtma. Pärast oma isa surma tegeles poeg orjakauplemise ja –pidamisega edasi,» teatasid ajaloolased.
Kindel fakt on, et millalgi enne Lisa Gherardini abiellumist jõuka kaupmehega toodi sinna majapidamisse kolm Põhja-Aafrikast pärit maurinaist, kes kõik sunniti kristlust omaks võtma ja kellele anti euroopalikud nimed.
«Selles majapidamises oli juba varasemast mitmeid naisorje. Need kolm uut orja müüdi arvatavalt edasi ja nende eest saadi head raha,» teatasid ajaloolased.
Lisa Gherardinit ootas kaupmeheprouana ees kindlustatud ja hea elu, kuid sellest ei puudunud ka skandaalid.
/nginx/o/2017/08/28/7037965t1h37c2.jpg)
Lisa Gherardini rasestus pärast abiellumist esimest korda üsna kiiresti, 1505. aastaks oli ta sünnitanud kuus last, kolm poega ja kolm tütart.
Tema teine laps, tütar nimega Piera suri kaheaastasena ja veel üks laps veelgi nooremana.
Ei ole täpselt teada, kuidas da Vinci kaupmehe ja ta naisega tuttavaks sai, kuid oletatakse, et kunstniku isa kaudu, kes oli advokaat ja kaupmees del Giocondo oli üks tema kliente.
Da Vinci alustas maali «Mona Lisa» 1503. aastal, tehese seda kaupmehe tellimusel.
/nginx/o/2017/08/28/7037963t1hffeb.jpg)
Lisa Gherardinil oli ilusaid riideid ja ehteid, kuid kunstnik kujutas teda lihtsas tumedas kleidis ja kummalise ebamaise naeratusega, tekitades sellega skandaali. Tavaliselt meeldis jõukatel naistel end jäädvustada täies hiilguses ehk kallite kleitide ja ehetega.
Da Vinci jätkas aastate jooksul «Mona Lisa» maali muutmist ja täiustamist, Lisa Gherardini jätkas oma elu, kust ei puudunud ka skandaalid.
Renessanisajal saatsid vesemad pered oma tütred kloostrisse, kuna neil ei olnud tütardele nende abielludes kaasavara anda. Miks jõukas del Giocondo oma kaks tütart kloostrisse saatis, on mõistatus, sest tema varanduslik seis oleks võimaldanud mõlemad tütred hästi mehele panna ja ka vara neile anda.
Del Giocondo ja Gherardini kolmas laps, tütar Camilla saadeti juba 12-aastasena San Domenico kloostrisse, kus juba varasemalt olid Lisa Gherardini kaks õde, Camilla ja Alessandra.
Õde Camilla üritas olla temaga sama nime kandvale õetütrele nunnana eeskujuks, kuid sattus seksiskandaali. Ilmnes, et vanem Camilla oli korraga nii nunn kui prostituut ja ta anti selle eest kohtu alla.
«20. aprillil 1512 nähti nelja meest sisenemas akna kaudu nunnade eluruumidesse. Osalised võtsid end alasti, toimus seksiorgia,» teatavad ajaloolised ülestähendused.
Kohus leidis, et nunade juurde läinud neli meest on juhtunus süüdi ja nad vangistati, naised pääsesid kergema, palvetamiskaristusega.
Lisa Gherardinil oli ka oma seksiskandaal kurikuulsasse di Medici suguvõssa kuuluvate meestega. Kaupmees del Giocondo oli di Medicite liitlane ja paar meest tegid Lisale ettepaneku selle liidu märgiks seksida, kuid naine keeldus.
See juhtum jõudis del Giocondoni, kes kartis, et jääb oma naise tõttu di Medicite soosingust ilma, kuid nii ei juhtunud. Di Medicid lihtsalt pilkasid kaupmeest, et tal on liiga pirtsakas naine.
Da Vinci suri 1519. aastal, maal «Mona Lisa» jäi tal lõpetamata ning seda ei nähtud ta eluajal avalikkuses.
Lisa Gherardinil tekkisid 60. eluaastates mitmed terviseprobleemid, oma viimased eluaastad veetis ta kloostris, kus ta 14. juulil 1542 suri. Keegi ei teadnud siis, et see kaupmeheproua poseeris maali «Mona Lisa» jaoks.
1550. aastal jõudis see maal Prantsuse kuninga François I kunstikogusse, seda oli siis näha Louvre’is. Prantsuse keisrile ja väejuhile Napoleon I meeldis maal «Mona Lisa» niivõrd, et ta riputas selle aastal 1800 oma magamistoa seinale.
Aastate jooksul selle maali kuulsus aina kasvas ja hakati uurima, miks Mona Lisal on kummaline naeratus. Sajandite jooksul on välja käidud mitmeid erinevaid teooriaid, mida Leonardo da Vinci sellel maalil tegelikult kujutanud on ja seni otsitakse nii naise naeratusest, ta riietest, poosist ja taustas vihjeid.
Tänapäeval näeb «Mona Lisat» Pariisis Louvre’i kunstimuuseumis kuulikindla klaasi all.
Louvre’i direktori Henri Loyrette’i teatel tuleb 80 protsenti külastajaid vaatama eelkõige Mona Lisat.
/nginx/o/2017/08/28/7037931t1hac08.jpg)