Suurbritannia Bristoli, Southamptoni, Oxfordi ja Hulli ülikoolide teadlaste sõnul aitasid varajasi inimesi Aafrikast väljarändel praeguse Liibüa aladel voolanud jõed.
Jõed aitasid varajasi inimesi Aafrikast väljarändel
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. oktoober 2008, 07:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem arvati, et inimesed rändasid Aafrikast välja Niiluse jõe kaudu, kirjutab STT.
Tänapäevainimese varajased esivanemad ilmusid Saharast lõunasse jäävatele aladele umbes 150 000 – 200 000 aastat tagasi.
See väide on laialt levinud, kuid siiani ei olda kindlad, kuidas nende inimeste Aafrikast väljaränne toimus. Väljarändajad oleks pidanud läbima Sahara kõrbe, mis tol ajal kattis suurema osa Põhja-Aafrikast. Liikumine läbi kõrbe oleks aga eluohtlik olnud.
Kuid 130 000 – 170 000 aastat tagasi kastsid pidevad ja tugevad vihmasajud Sahara kõrbe lõunaosa. Tänapäeva uurijate arvates võis seal tekkinud liigne vesi jõuda Aafrika põhjaossa, moodustades jõgesid.
Teadlased leidsid satelliitfotosid uurides eelajalooliste, kuid nüüdseks ammu kuivanud jõgede sängid, mis kulgesid Aafrika keskosast Vahemereni.
«Need jõed on üks võimalikest teedest, mida mööda väljaränne võis toimuda,» selgitas uuringu juht Anne Osborne.
Uurijad jõudsid pärast jõesängide lähemat uurimist järeldusele, et väljarände ajal oli neis jõgedes vesi. Varem arvati, et Sahara veepiirkond lõppes kõrbe keskosas asuvas mäestikus.
Uurijad mõõtsid Vahemere teofossiilide ja Sahara eelajaloolistest jõesängidest leitud teofossiilide isotoope.
Teadlaste kinnitusel oli teofossiilides olemas vulkaanilist materjali.
«Need olid vulkaanilistelt aladelt tugevate vihmasadude tõttu tekkinud veemassidega edasi liikunud,» selgitasid teadlased. Veemassidest tekkisid jõed, mis voolasid Vahemerre.
Teadlaste arvates kasutasid varajased inimesed ka neid veeteid.
Uurijad rõhutasid samas, et Niiluse org ja jõgi jääb ikka üheks variandiks, mis aitas väljarändajatel Vahemereni ja sealt edasi Lähis-Ida suunas liikuda.
Homo liigid eraldusid šimpansidest umbes kuus miljonit aastat tagasi. Tänapäeva inimese eellane arenes 100 000 – 200 000 aastat tagasi.