Psühholoogide sõnul on kuulsatel sadistlikel diktaatoritel nagu Jossif Stalin ja Saddam Hussein mitmeid sarnaseid jooni nagu nartssitsism ja paranoia.
Kuidas saada diktaatoriks?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. veebruar 2011, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid kuidas on lood tänapäevase diktaatori, võimult tõugatud Hosni Mubarakiga? Kas igaüks võiks saada temaks?, küsib Live Science.
Võimalik, et mitte üleöö. Kui aga võimu juurde saadakse, võib see psüühikat mõjutada.
Stanfordi ülikoolis tehti 1971. aastal kurikuulus katse, milles üliõpilased jaotati kahte rühma – ühed olid «vangivalvurid» ja teised «vangid».
Vangivalvurite rolli mänginud muutusid nii julmaks ja agressiivseks, et katse tuli üsna kiiresti lõpetada.
Kui ekstreemsused kõrvale jätta, siis võib ka vähem võimu nii-öelda pähe lüüa. 2010. aastal Berkley ülikoolis tehtud uuring näitas, et võimu juurde pääsenuid ei huvita kaasinimeste reaktsioonid ega tunded. Eriti kehtis see väga jõukate inimeste puhul. Need aga, kes vaesemad ja kel vähem võimu, peavad rohkem kaaslastega arvestama.
«Juhiks saanuid ei huvita, kuidas nende käitumisele reageeritakse ja nad teevad, mida tahavad. Nad ei suhtu enam neid ümbritsevasse tähelepanuga, vaid eiravad seda. Samuti ei lähe neile kaaslaste emotsioonid korda,» selgitasid uurijad.
Uurijate sõnul muudab võimu juurde pääsemine inimesi rohkem impulsiivseks ja enesekeskseks, kuid samas teistest isoleerituks.
Seda iseloomustab hästi 2006. aastal tehtud katse. Psühholoogid andsid vabatahtlikele katsealustele ülesandeks joonistada endale otsaette täht E. Ühele grupile anti ülesandeks mõelda endast vähem ja teisele rohkem võimu omava juhina. Rohkem võimu omavate grupis eelistati kolm korda enam endale E otsaette joonistada, kuna nad pidasid end teistest kõrgemal seisvaks.
2009. aastal tehtud katse aga paljastas, et inimesed, keda treeniti endast kui võimul olijast mõtlema, tundis, et nad kontrollivad olukordi rohkem.
«Illusioon, et kontrollitakse nii ümbritsevat elu kui inimesi, viib tihti võimu kuritarvitamiseni,» selgitasid psühholoogid.
Psühholoogid panid kokku perfektse diktaatori retsepti: saa võimu maik suhu, ära võta enam kaaslasi arvesse ja viimaks pea end kõige toimuva kontrollijaks.
Kuid uurijate sõnul ei ole võim läbinisti hea ega halb. Võim võib samas anda inimestele enesekindlust teha midagi kasulikku.
Seda illustreerib 2007. aastal tehtud katse, milles teadlased palusid katsealustel panna kirja positiivsed ja negatiivsed mõtted ning kas need teevad neid mõjuvõimsamaks.
Uuring näitas, et positiivsed mõtted andsid positiivse võimu ja negatiivsed mõtted negatiivse võimu tunde.
«Võim on tegelikult peas. See, mida me mõtleme, sellised me ka oleme. Võimu juures olevatel inimestel võivad mõtted olla äärmuslikud ja selle tõttu tehakse kas rohkem head või halba,» nentisid psühholoogid.