Venemaa Orjoli elanikud ei taha tsaar Ivan Julma ausammast

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader Vene filmist, milles Ivan Julma kehastab näitleja Aleksander Demidov
Kaader Vene filmist, milles Ivan Julma kehastab näitleja Aleksander Demidov Foto: SCANPIX

Venemaa edelaosas asuva Orjoli elanikud võitlevad selle vastu, et nende linna ei püstitataks 16. sajandil valitsenud ja julmurina ajalukku läinud tsaari Ivan Julma monumenti.

The Guardiani teatel on Orjoli võimudel plaan püsitada tsaarile, kelle käsul toimusid 1570 Novgorodis tapatalgud ja kes väidetavalt tappis oma poja, ausammas lasteteatri juurde linna asutamise 450. aastapäevaks.

Orjol rajati 1566. aastal kindlusena Venemaa lõunapiiride kaitseks.

Kohaliku elaniku Natalja Golenkova eestvedamisel käivitati protestikampaania, et see tsaar, keda tuntakse kui türanni ja julmurit, ei saaks ausammast.

«500 aastat ei ole Venemaal keegi Ivan Julmale mälestusmärki püstitanud. Seda ei ole teinud mitte ükski tsaar, keiser, peasekretär ega president. Ivan Julma ei ole isegi Novgorodi monumendil, kus on ära toodud Venemaa 1000 aasta kõige tähtsamad sündmused ja isikud,» teatas venelanna.

Kodanikualgatus on saanud internetis juba sadu Ivan Julma monumendi vastaseid allkirju, samas on poliitikuid, kes selle ausamba püstitamist pooldavad.

Möödunud nädalal teatas Venemaa Rossija 1 telekanal, et Orjoli rajatakse Ivan Julma ausammas kohalike vastuseisust hoolimata.

Venemaa ajaloolaste sõnul asutas Ivan Julm 1570. aasta Novgorodi veresauna jaoks repressiivorgani, mis põhimõttelsielt saab pidada hilisemate Tšekaa, NKVD, KGB ja FSB eelkäijaks.

Orjoli kuberneri Vadim Potomski arvates ei peaks tuntud tsaarile Ivan Julmale pühendatud ausammas kedagi häirima ja ta ei usu, et see tsaar oli nii julm, et tappis oma poja.

Wikipedia: Ivan IV ehk Ivan Julm ( 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi valitsejaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles