Briti Roehamptoni ülikooli uurijate sõnul ei aidanud neandertallaste jässakas keha, lai pea ja nina neil karmis kliimas paremini toime tulla.
Neandertallaste jässakus ei andnud neile külmas kliimas eeliseid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. jaanuar 2011, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohkem kui 150 aastat otsisid teadlased vastust, kas nende jässakus andis neile karmis jääaja tingimustes elades eeliseid, kirjutab Huffington Post.
Arvati, et neandertallaste laiad ninad aitasid paremini õhku soojendada enne selle sissehingamist.
Teadlased uurisid neandertallaste koljusid röntgeni ja magnetresonantstomograafi abil. Nad tegid kindlaks, et neandertallaste ninasõõrmed ei olnud laiemad kui nüüdisinimestel Homo sapiens´il, kes arenes ja elas märksa pehmema kliimaga aladel.
Evolutsiooniantropoloogide arvates ei arenenud neandertallased karmides kliimaoludes hakkama saamiseks, vaid neile sobis märksa pehmem ja soojem kliima.
Neandertallased surid välja umbes 30 000 aastat tagasi.
«Arvati, et neandertallased olid koopainimesed, kes püüdsid Euroopa viimasel jääajal ellu jääda. Selline pilt tekkis sellest, et nende jäänuseid on leitud jääajale viitavatest paikadest. Nende jässakat keha seostatakse jääajaga, kuna see olevat aidanud neil paremini ellu jääda. Uuring näitas, et neandertallased arenesid soojema kliimaga aladel ja siis liikusid Euroopasse ning uuesti tagasi lõuna poole, et vältida külma,» selgitasid evolutsiooniantropoloogid.
Nad jätkasid, et neandertallaste puhul oli tegemist soojema kliima jaoks kohanenutega, kes olid sunnitud elama karmis kliimas.
Neandertallaste jäänuseid on leitud kogu Euroopast ning Lääne-ja Kesk-Aasiast.
Nüüdne uurimus heitis väljakutse varasematele teooriatele, et neandertallaste puhul on tegemist primitiivse eelajaloolise liigiga.
Kuid samas näitavad nende elukohtade leiud, et neil olid arenenud tööriistad ja relvad, nad küpsetasid süüa ning neil võis olla ka artikuleeritud kõne.
Hammaste uuring näitas, et neandertallased ei olnud ainult lihasööjad, vaid nende menüüs mängisid ka taimed tähtsat rolli.
Samuti on käibel mitu teooriat, miks neandertallased välja surid, kaasa arvatud võitlus Homo sapiens`iga. Samuti kirjutatakse nende väljasuremist kliimamuutuse ja toidu kahanemised ning kahe liigi vahelisele järglaste saamise arvele.
«Mis neandertallastega tegelikult juhtus? Näiteks kui neil ei olnud võimalus elada soodsama kliimaga paikades, võisid nad jääda mõnesse elamiskõlblikku «taskusse». Sellisel kitsal alal elamise tõttu võisid nad isolatsiooni sattuda ning lõpuks oli neid taastootmiseks liiga väike arv,» arvas uurija.
Kolju-uuring näitas, et neandertallaste koljud ei erinenud kuigivõrd nüüdisinimese koljudest.
«Tulemused näitasid, et nende pealuud ei olnud mõõduka kliimaga Euroopa aladelt leitud Homo sapiens`i koljudest kuigivõrd erinevad. Selle tõttu ei saanud neandertallaste matsakus, jässakus ja tugev keha olla kohastumus karmi kliimaga,» laususid uurijad.
Neandertallased (Homo neanderthalensis) olid Euraasia esiajaloolised inimesed, kes elasid 390 000 – 25 000 aasta tagasi.
Neandertallased olid 160 – 165 sentimeetrit pikad, massiivse ja lihaselise kehaga. Kael oli lühike, nägu lai, silmad asusid sügaval, nina madal ja lai ning madalavõitu laup tahapoole kaldu, lõug oli etteulatuv.