Pildid ja video: külma tõttu «surnud» mees jäi siiski ellu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
22. jaanuar 2016 10:13
Justin Smith | FOTO: Scanpix

Kui Ameerika Ühendriikides Pennsylvanias märkas arst, et hüpotermia saanud mees on liiga külm, et olla kliiniliselt surnud, algas patsiendi elupäästmise operatsioon.

25-aastane Justin Smith oli olnud lumes ja külmas umbes 12 tundi, enne kui ta leiti ning ta kehatemperatuur oli langenud alla 20 kraadi, edastab stuff.co.nz.

Mehe isa Don Smith otsis 21. veebruaril 2015 varahommikul poega, sõites mööda tühja teed, kui talle jäi silma teeäärsest lumest välja paistnud saabas. Ta tuli autost välja  ja leidis külmunud poja, kellel ei paistnud mitte ühtegi elumärki.

Uurimine näitas, et Justin Smith oli lumes umbes 12 tundi, mille tõttu tal tekkis alajahtumine ja kõik organid töötasid olid lakanud töötamast. Juhtumi ajal oli õhutemperatuur miinus viis kraadi ja sada lund.

Isa kutsus pojale kiiresti kiirabi, kuid parameedikud ei leidnud samuti elumärke ja ta tunnistati surnuks.  Politsei kinnitas, et alajahtumine võttis mehelt elu.

Don Smith teatas oma naisele, et nende poeg suri ja teda ei olnud võimalik päästa.

Justin Smith transporditi Leigh Valley haiglasse, kus siis oli tööl kiirabiarst Gerald Colman, kes ei uskunud, et mees on surnud.

«Minu kui arsti arusaamade kohaselt oleks surnukeha pidanud olema leige ehk toimus jahtumisprotsess. See patsient aga oli külm, mis minu silmis tähendas seda, et ta oli elus,» teatas kiirabiarst.

Colman koos kolleegidega hakkas pulsi, vererõhu ja südamelöökide puudumisest hoolimata tegema Justin Smithile kunstlikku hingamist.

Mehe keha hakkaski tasapisi taastuma ja nüüd peaaegu üks aasta hiljem on ta elus ja hea tervise juures. Selle nädala esmaspäeval toimus Leigh Valley haiglas üritus, kus Justin Smith tänas ta elu päästnud kiirabiarsti Gerald Colmani ja teisi meditsiinitöötajaid.

Arsti sõnul päästis Justin Smithi elu see, et ta keha jahtus aeglaselt ja ta oli leides seisundis, mis lihtsalt nõudis ta «ülessulatamist».

Arst selgitas, et metabolism aeglustub kehatemperatuuri iga ühekraadise jahtumise kohta 5 – 7 protseti. 35-kraadise kehatemperatuuri juures tekib vappekülm, kui kehatemperatuur on 32 kraadi, hakkab keha siniseks muutuma ehk vereringe on väga aeglane. 27 kraadise kehatemperatuuri juures kaotatakse teadvus ning kui kehatemperatuur langeb alla 20 kraadi, lakkavad siseorganid, kaasa arvatud süda töötamast.

Kui kehatemperatuur langeb väga madalale, on tavaliselt surm vältimatu, kuid mitte alati. Justin Smithi juhtumil oli ta elu päästvaks asjaoluks see, et jahtumine toimus aeglaselt ja järkjärgult. Külmunud keha ja rakud ei vajanud enam suures koguses hapnikku, südametöö oli jahtumise alguses  minimaalne ja lõpuks lakkas aeglaselt.

Arstide sõnul on see külmast tingitud vegetatiivne seisund, milles väliselt oleks inimene nagu surnud, kuid siseorganid on veel sellises staadiumis, et neid on võimalik uuesti ilma kahjustusi tekitamata tööle panna.

Kui patsient leitakse enne südame lõplikku seiskumist, tuleb talle teha südame ja teiste organite korralikuks tööle saamiseks kunstlikku hingamist. Colman alustaski külmunud mehe elule tagasitoomist sellega, kuigi selle patsiendi süda oli seiskunud.

Pennsylvaniast McAdoost pärit Justin Smithi saaga sai alguse möödunud aasta 20. veebruaril, kui ta pärast sõpradega veedetud aega hakkas umbes kelle 21.30 koju jalutama. Kuid siis tundis ta jõuetust ja kukkus lumme.  Isa leidis ta külmunud keha 12 tundi hiljem, parameedikute teatel oli ta kehatemperatuur alla 20 kraadi.

Leigh Valley haiglas pumbati Justin Smithi õhku niipalju, et ta saaks transportida Allentoni haiglasse, kus talle tehti vereülekanne palju hapnikku sisaldava sooja verega. Soe veri äratas vereringe ja organid üles, mehe süda hakkas lööma juba mõned tunnid hiljem.

Alguses ei teatud, kas pikka aega hapnikuta olemine, külmumine ja «ülessulatamine» kahjustas patsiendi aju või mitte. Tavameditsiin sätestab, et aju suudab hapnikuta olla vaid neli minutit enne, kui ajurakud hakkavad surema. Kuid Justin Smithi puhul see ei kehtinud.

25-aastane mees tuli külmakoomast välja kaks nädalat hiljem, ta oli segadused ja nõrk, kuid tal ei olnud ajukahjustust.

Smithile läks 12 tundi lumehanges olemine maksma vaid varbad ja kaks väikest sõrme, mis olid külmavõetud.

Justin Smith pääses haiglast 2015. aasta märtsis ja juba mais oli ta hea tervise juures. Ta õpib Pennsylvania ülikoolis psühholoogiat.

Noor ameeriklane peab oma ellujäämist suureks imeks.

Kiirabiarst Colmani sõnul on Smith kõige madalama kehatemperatuuriga patsient, kes õnnestus tal elule tagasi tuua.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL