Naine, kes kaotas oma poja Islamiriigile

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Islamiriigi võitlejad
Islamiriigi võitlejad Foto: SCANPIX

Naised, kelle pojad on liitunud äärmusrühmitusega Islamiriik, andsid USA väljaande Huffington Post ajakirjanikele intervjuu.

Reporterid intervjueerisid džihadistide emasid ja isasid Kanadas, Belgias, Taanis ja Norras.

Need emad on sotsiaalmeedias loonud oma kogukonna, kus nad üksteist toetavad, kuid samas uurivad, miks nende pojad radikaliseerusid.

Maailmas on tuhandeid vanemaid, kelle järglased külvavad Islamiriigi ridades võideldes hirmu. Süürias algas kodusõda 2011. aasta kevadel ning alates sellest on mitmetest lääneriikidest läinud Süüriasse sõdima üle 3000 noore.

Osa neist on moslemid ja läinud sinna pere nõusolekul, kuid enamik on teinud seda salaja lähedaste teadmata.

USA ajakirjanike sõnul tunnevad need vanemad suurt piina, kuna nende järglased on brutaalsed tapjad.

Vanemad teavad, et sõjas võib kõike juhtuda ja paljud lapsed ei tulegi enam Süüriast tagasi.

«Need vanemad teevad endale etteheiteid, et nad lapsi paremini ei kasvatanud ja küsivad, et mida nad valesti tegid. Veel tunnevad vanemad häbi, et mida teised pereliikmed ja ühiskond neist arvab,» selgitasid ajakirjanikud.

Vanemad kogevad ka ebakindlust, et kuidas nad ei teadnud, mis nende järglase mõtetes ja maailmanägemuses toimus.  

Üks neist, kelle poeg liitus Islamiriigiga, on kanadalanna Christianne Boudreau. Ta poeg Damian läks salaja Süüriasse.

Boudreau alguses toetas poega, kui pojast sai moslem, sest usk muutis poisi tasakaalukamaks.

Isa lahkus pere juurest kui Damian oli kümneaastane, hiljem elas poiss internetiavarustes ja tegelik elu teda ei huvitanud.  17-aatsaselt tegi noormees enesetapukatse juues autoklaasi puhastusvedelikku, kuid see ebaõnnestus ja ta elu päästeti.

Pärast haiglast pääsemist teatas Damian, et on leidnud islamiusu ja koraani.

«Kasvatasin poega kristlaseks, kuid kui talle sobis islam rohkem, ei olnud ma selle vastu. Poeg muutus avatumaks ja hakkas inimestega suhtlema. Ta leidis isegi tööd ja ma olin õnnelik, et tal läks paremini,» selgitas ema.

2011. aastal pani Boudreau poja käitumises muutust tähele ja sai aru, et kõik ei olnud korras. Damianil olid tekkinud uued sõbrad, kes talle pidevalt helistasid ja kellega ta ei soovinud ema kuuldes vestelda.

Samuti hakkas ta varasemast rohkem palvetama. Ta keeldus koos perega söömast, kui laual oli alkoholi, kuna moslemitele on alkohol keelatud.

Samuti leidis mees, et naised peaksid meestele rohkem alluma ja meestel peaks olema rohkem kui üks naine. Demokraatlikus ja liberaalses Kanada ühiskonnas elav pere ei saanud tema sellistest seisukohtadest aru.

Boudreau teatel kolis poeg 2012. aasta kevadel kodulinnas Calgarys koos moslemitest sõpradega mošee lähedasse korterisse elama.

2012. novembris teatas Damian emale, et lahkub Kanadast ja läheb Egiptusse araabia keelt õppima, kuna tahab hiljem imaamiks saada.

2013. aasta jaanuaris koputasid kaks Kanada luureagenti Boudreau maja uksele ja teatasid, et ta poeg reisis koos kaaslastega Süüriasse, kus liitus Al-Qaida haru Al-Nusraga.

Kanadalanna sõnul hakkas tal seda uudist kuuldes paha. Järgnevad paar nädalat otsis ta internetis poja kohta informatsiooni.

Hiljem helistas põgenenud poeg lahingutegevuse keskelt emale Kanadasse ja hoiatas, et ema tema kohta midagi liigset ei räägiks. Boudreau sõnul ei olnud tal tegelikult informatsiooni, mida ta poeg välisriigis tegi.

Ema lootis poja koju meelitada ja küsis, et mida Damian tunneks, kui tema üheksa-aastane vend Luke läheks Süüriasse sõdima.

Damian vastas, et ta oleks venna üle uhke. Siis sai ema aru, et see Damian, keda tema tundis, on kadunud.

Noorem vend palus Damianil samuti koju tulla, kuid mees vaid vihastas selle peale, et laps ei saa pühast sõjast aru.

Lõpuks kõned koju Kanadasse lakkasid. Ema sai Kanada luurelt teada, et ta poeg oli liitunud al-Nusrast tekkinud uue terroriorganisatsiooniga Islamiriik.

Poeg ja ema suhtlesid viimasti 2013. aasta augustis Facebookis ning 2014. aasta jaanuaris sai ema ühe ajakirjaniku kaudu teada, et Süüria mässuliste Vaba Süüria armee võitlejad hukkasid Damiani Aleppo lähistel.

Pärast poja surma arvas kanadalanna, et ta läheb hulluks, kuid ta teadis, et peab oma ülejäänud laste, Luke´i, Hope`i ja Paige´i tõttu tugev olema.

Boudreau sõnul aitas tal juhtunuga leppida sakslasest psühhoterapeut Daniel Köhler, kes  tegeleb endiste radikaliseerunute ja nende pereliikmetega.

Köhleri patsientideks olid varem endised neonatsid, kuid nüüd on endised moslemiradikaalid.

Köhler aitas Boudreau`l saada aru, mis ta pojaga toimus. Pool aastat pärast Damieni surma lendas naine Saksamaale, kus kohtus veel mitme vanemaga, kelle lapsed läksid Süüriasse sõdima.

Köhler näitas  naistele, et nüüdseks on maailmas sadu vanemaid, kelle pojad on liitunud äärmusrühmitustega. Naised jagasid oma karme kogemusi ja see aitas neil laste kaotusest taastuda.

«Tume pilv mu pea kohalt hakkas kaduma. Tahan jagada oma karmi kogemust lootuses, et see võib aidata kedagi, kelle olukord on selline nagu minul mõnda aega tagasi,» teatas naine.

Boudreau tegi Damiani elust kokkuvõtva video, mida näitab Kanada koolides, kus õpib ka hiljuti sisserännanuid.

Video lõppeb ema sõnadega hukkunud pojale: «Kas elu viimasel hetkel kardsid? Kas oleksid tahtnud, et oleksin su kätt hoidnud?» küsis pisarates ema.

Kõige viimases lõigus on näha uuesti rahulikku Boudreau`d, kes küsib: «Mis on sel kõigel tegemist jumalaga?».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles