Mõõkhambuliste tiigrite kihvad töötasid konserviavaja põhimõttel

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõõkhambulise tiigri skelett
Mõõkhambulise tiigri skelett Foto: Wikipedia.org

Mõõkhambulised tiigrid ei olnud nagu elavad konserviajavajad, vaid nad kasutasidki oma kihvu nagu konserviavajaid.

Uuring näitas, et mõõkhambulised tiigrid kasutasid oma kihvu saagi avamisel nagu avatakse konserviavajaga konservi, edastab Discovery News.

Uurijate sõnul meenutasid selle nüüdseks välja surnud looma kihvad sellist konserviavajat, mis on mitmefunktsiooniline, kuid samas avab konservi lõige lõike kaupa.

Varasemate uuringute järgi kasutas 10 000 aastat tagasi välja surnud loom kihvu selliselt, et lõi need saaki, purustades saaklooma, mille tagajärjel see verest tühjaks jooksis.

Samas oli ka teadlasi, kes kahtlesid, kas mõõkhambuline tiiger suutis saaki vigastada vaid kahe kihva ja ülemise lõualuu abil ilma, et oleks kasutanud ka alumist lõualuud. Selle tõttu kaasati oletusse ka alumine lõualuu.

Selle teooria järgi kasutas mõõkhambuline tiiger saagi tapmisel nii alumist kui ülemist lõualuud, liigutades pead saaki tappes edasi-tagasi.

Uues uuringus tehti mõõkhambulise tiigri kihvadest ja saagi tapmisest geomeetriline analüüs, mis põhines mõõkhambulise tiigri skeletil. Leiti, et pea liigutamine saagi suunas ei tekitanud suuremat hammustuse ja sisselõigete jõudu.

Uuringu autor Jeffrey Brown selgitas, et mõõkhambuline tiiger kasutas saagi tapmisel ka alumist lõualuud ja hambaid, mille abil saaki paigal hoidis. Surudes esikäpad maapinnale, sai ta pead ja kaela liigutada selliselt, et kihvad töötasid saagil nagu konserviavaja.

See mehhanism on umbes sama kui konserviavaja puhul, mil konserv avatakse avaja abil lõige lõike haaval ning jõud tuleb avajat hoidvast käest.  

«Levinud teooria kohaselt olid esikäpad saagil, kuid seega oli ta peas ja kihvades vähem jõudu. Minu mudelis andsid käpad aga hammustusele lisajõudu, kuna need olid saagist vabad,» teatas uurija.

Loomade evolutsiooni jooksul on olnud mitmeid mõõkhambulisi loomi ning neil võis olla sarnane saagi hammustamise ja tükeldamise mehhanism.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles