Brasiilia sotsiaal- ja parapsühholoogi Wasney de Almeida Ferreira sõnul ei saa paljud surnud aru, et nad on surnud ja asuvad juba teispoolsuses.
Parapsühholoog: posttraumaatiline stress vaevab ka surnuid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. veebruar 2014, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Posttraumaatilise stressihäire ehk traumajärgne ärevushäire sai ametliku staatuse alles 1980. aastal ning selle haigusega kaasnevad närvilisus, kurbus, energiapuudus, unehäired, kartlikkus ja aeglus, edastab iltasanomat.fi.
Seni on seda peetud elavate inimeste probleemiks, kuid Ferreria sõnul kannatavad selle all ka siit ilmast lahkunud.
«Posttraumaatilist stressihäiret seostatakse eelkõige elavatega, kuid olen intervjueerinud paljude mõrvatute hingi, kellel on samad sümptomid,» selgitas Ferreira.
Kuna parapsühholoogiat ei peeta õigeks psühholoogiaks, siis ei ole ka Ferrerira uurimustesse teadusringkondades tõsiselt suhtutud.
Ferrerira lisas, et surnute hinged jätkavad elu teispoolsuses ja nende seas on üsna palju neid, kes tunnevad, et neil on keha alles. Kui kaua nad seda tunnevad, on varieeruv.
«Kui surnu tunneb, et tal on keha alles, ei usu ta, et on surnud. Paljud mõrvatud peavad end ikka elus olevateks. Need aga, kes saavad aru, et on surnud, ei taha seda omaks võtta. Just need ei suuda surmaga leppida ja neil esineb kõige sagedamini posttraumaatilist stressihäiret,» selgitas parapsühholoog.
Maailmas on välja antud ka mitu raamatut, milles seda fenomeni käsitletakse.
Asjatundjate sõnul ilmuvad need enda surmaga mitteleppivad isikud poltergeisti või kummitusena.