Helilooja ja pianist Rein Rannap ning ansambel Kosmikud alustavad homme õhtul Tartust minituuri, andes uue elu rohkem kui veerand sajandit tagasi loodud isamaalisele rokk-kantaadile «Ilus maa».
Kosmikud aitavad Rein Rannapil taaselustada isamaalist kantaati
14. juuli 2009, 01:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontsertide mahukaimaks osaks on selle järg, Tartu muusikapäevade tänavukevadiseks juubeliürituseks kirjutatud «Taevas ja maa». Tuuriga ühineb ka saatest «Eesti otsib superstaari» tuule tiibadesse saanud Taavi Peterson. Suurteoseid täiendatakse Rannapi isamaaliste rokilugudega ja paremikuga Kosmikute kavast.
Temaatikast ja esitajaist lähtuvalt lubas Rannap, et kontsert tuleb ühtviisi kaasakiskuv ja tõsi-isamaaline, sobides nii nooremale kui ka vanemale kuulajaskonnale – «lihtsad meloodiad, aga tugevad tunded».
Tuurist rääkis lähemalt Kosmikute bassimängija Raivo Rätte ehk Kõmmari.
Mis viis teid Rein Rannapiga kokku?
Rannapi ja Kosmikud viis kokku üks kaelas rippuv klahvpill, mida me tikutulega mööda Eestit taga otsisime. Selgus, et Rannapil oli selline ja ta ei kasutanud seda.
Ostsime ära ja hiljem, kui Rein nägi oma pilli kurikuulsal postril, arvas ta, et kui pilli ainuke eesmärk oli katta Hainzi (Kosmikute laulja Meelis Hainsoo – toim) strateegilist piirkonda, oleks ta andnud selle pilli meile niisama kasutada.
Kuidas tekkis koostöö idee? Lisaks konkreetsele kevadisele etteastele ka muusika ja ideoloogia mõttes laiemalt?
Koostöö idee tekkis juhuslikult nagu head ideed ikka ja eelkõige tuli mõte uuesti üles soojendada Rannapi kuulus kantaat «Ilus maa», mis omal ajal ära keelati. Tänapäeva noortel ei pruugi olla aimugi, kui ilusat eestikeelset muusikat sel ajal tehti. Pean tunnistama, et olime Kristoga (Kosmikute trummar Kristo Rajasaare – toim) koolibändi ajal Ruja ja Rannapi suured fännid!
Ideoloogilises mõttes näen meid kui inimesi ja bändi siin pigem sillana muusikute põlvkondade vahel, ja selles peitub Elu ja eksisteerimise mõte. Usun, et Reinus ärkas ka see 1970. ja 1980. aastate rokilik vaim ning heliloojana naudib ta kindlasti olukorda, kus nooremad vennikesed kaevavad tema 26 aastat pimeduses olnud teose välja ja tahavad seda uuemas võtmes päevavalguse kätte tuua.
Kas tuuri võib mõneti pidada Tartu muusikapäevadel nähtu-kuuldu edasiarenduseks?
Ei tahaks muusikapäevi ja tuuri siduda. Tehniliselt oli seal ettevalmistusaeg piiratud. Tuuril on lisaks Rannapile ja bändile laval 50 koorilauljat ning tipptasemel, ainult selle projekti jaoks kokku pandud tehniline produktsioon.
Usun, et nii suurejoonelist tuuri pole siinmail varem tehtud. Uus teos «Taevas ja maa» kõlab vabas suvises õhus kindlasti võimsamalt kui kontserdisaalis.
Kommentaar
Rein Rannap
Ettepanek rokk-kantaati «Ilus maa» taas ette kanda ei üllatanud sugugi, olen seda oodanud alates sellest ajast, kui punavõimu määratud keeld sellele loole oleks pidanud hakkama nõrgenema.
Kahjuks laulva revolutsiooni ajal ei tulnud kellelgi pähe proovida seda teost esitada, mingil ajal juba oleks küllap ka loa saanud. Kuigi muidugi lisaks «Ilusale maale» oli kogu minu looming keelatud pärast seda, kui olin Nõukogude Liidust ilma loata lahkunud.
Heliloojal endal on väga raske midagi elustada. Suure koosseisuga suurvormi ettekande tekitamine tühjale kohale on peaaegu võimatu. Riiklik kultuuripoliitika ei soosi ega toeta kahjuks mitte kuidagi eraalgatust, vähemalt mitte kunsti vallas.
Olen tänulik Kosmikutele, nemad tulid välja ideega. Kosmikute visioon oli ja on teos ette kanda koos minuga nii, et ma ise kaasa mängin, seetõttu nad ei üritanudki seda pea peale pöörata. Mina oleks andnud neile täiesti vabad käed, kui nad oleks seda esitanud üksi.