Austria Viini veterinaarülikooli teadlaste uuring näitas, et hundid uluvad enamasti siis, kui karja juht või kellegi partner on karjast eemaldunud.
Hundid uluvad siis, kui nad igatsevad kaaslasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. august 2013, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hundid on karjas jahi pidamisel väga edukad, kuid mis puudutab partnerlust, siis on ka neil pehmem pool, kirjutab msnbc.com.
«Kui lähim kaaslane, paljunemispartner või juht lahkub karja juurest võivad hundid uluda tunde. Mida tähtsam kaaslane on eemaldunud, seda valjem on ulg,» nentisid teadlased.
Samas on see ulgumine signaal, mille abil eemaldunud hundile antakse teada, kus kari on.
«Ulgumine on nagu kauge maa taha saadetav sõnum, et eemaldunut oodatakse tagasi,» lisasid uurijad.
Teadlase Friederike Range sõnul on huntide ulgumise taga alati emotsioon.
Range ja ta kolleegid uurisid gruppi hunte aastaid. Need loomad elavad Austria huntide uurimise keskuses. Uuring paljastas, kuidas huntide ulgumine muutus, kui mõni tähtis liige karjast eemaldunud oli.
Teadlased tegid katse, millest võtsid karjast korraga ära ühe hundi ja viisid ta kaugemale. Siis salvestati ülejäänud huntide ulgumine 20 minuti jooksul.
Ulgumine algas kohe, kui kaaslane karja silmist kadus. Hundid on sotsiaalsed loomad, kelle keskel on selge hierarhia. Kui kadus karja juht, seda võimsamalt hundid ulgusid.
Kui karja juurest lahkus kellegi partner, siis tegi üksinda jäänud hunt kõige valjemat häält.
«Huntide ulgumist võib võrrelda laste häälitsustega, kui nad igatsevad lahkunud vanemate järgi. See on üks suhtlusviise,» lausus USA Minnesota ülikooli teadlane David Mech.
Huntide sugulased koerad uluvad samuti. Samas peetakse hunte sotsiaalselt arenenumateks ning nende ulgumine on strateegiline.
Mech tegi enda huntidega uuringu, jälgides 15 metsikut hunti ja nende käitumist, kui osa neist jahipidamise ajal karjast eemaldusid.
Ta selgitas oma raamatus « The Wolves of Isle Royale», et ulgumine aitab karjal jälle kokku saada.
Varem oletati, et hundid uluvad siis, kui nad stressis on. Hundiuurija Francesco Mazzini võttis huntidelt süljeproovi, uurimaks kui palju on ulguvate huntide organismis stressihormooni kortisooli. Tulemused näitasid, et karjajuhi lahkudes kasvas pisut karjaliikmete kortisooli tase, kuid mitte palju. Kui aga lahkus mõne hundi partner, siis ei kasvanud stressihormooni tase üldse. See kinnitas, et ulgumisel ja stressi tekkel ei ole seost.
Uurijate sõnul lahkuvad karjajuhid mõnikord karja juurest, et nii-öelda mõtteid koguda ja nautida üksi olemist.