Marsi missiooni astronaute ohustab radiatsioon

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku joonistus Orion kosmosekapslist
Kunstniku joonistus Orion kosmosekapslist Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA teadlaste sõnul ohustab Marsi missiooni astronaute sama palju radiatsiooni, mis vastab 50-le keha täispikkuses röntgenkompuutertomograafiale kui seda teha aasta jooksul nädalas ühe korra.

See kogus on selline, mis kasvatab vähitekke võimalust kolme protsendi võrra, edastab Daily Mail.

Samas aga ei teata täpselt, kuidas kosmiline radiatsioon inimkeha ikkagi mõjutada võib.

Marsi missiooniga seotud isikute sõnul on radiatsioon suureks probleemiks, alates kosmilistest kiirtest, mis pärinevad kaua aega tagasi toimunud supernoova plahvatustest kuni päikeselt pärinevate laetud osakesteni.

Maa magnetväli hoiab meie planeedist enamiku kahjulikust kiirgusest eemale.

NASA plaanib saata mehitatud aluse Punase planeedi orbiidile 2030. aastate keskpaigas. Kuid on ka erafirmasid, mis samuti plaanivad Marsi missiooni. Üks neist on hollandlaste oma, kes otsivad lausa kosmoseturiste.

NASA on otsinud viise, kuidas Marsi missioonil osalejaid kahjuliku radiatsiooni eest kaitsta.

NASA saatis möödunud aastal Marsile uurimiskulguri Curiosity, mis mõõdab ka radiatsiooni.

Seniste uuringute põhjal on kindlaks tehtud, et edasi-tagasi lennu ajal Marsile saavad astronaudid radiatsiooni 662 millisiiverti jagu. See doos vastab sellele, kui tehakse täiskeha röntgenkompuutertomograafia iga  5 – 6 päeva tagant.

Selle hulga sees ei ole seda kogust, mis võidakse saada Marsi pinnal oldud ajal.

«Marsi orbiidile ja ka Marsile peaks püüdma jõuda väga kiiresti ja tagasi ka kiiresti, kuna see kahandab saadava radiatsiooni kogust,» teatas USA teadlane Don Hassler.

Marsimissiooni astronaute ohustab suurem radiatsioon kui seda saavad Rahvusvahelise Kosmosejaama astronaudid – umbes 200 millisiivertit aastas.

Maal elavad inimesed saavad aastas kiiritust umbes kolm millisiivertit.

Curiosity lendas Marsile kui Päikese aktiivsus oli madal või keskmine. Marsi mehitatud missiooni astronaudid võivad aga lennata Päikese aktiveerumise ja päikesetormide ajal, mil radiatsioon on märgatavalt kõrgem.

NASA insenerid katsetavad süsteeme, mis peaksid aitama Marsi lennul radiatsiooni kahandada.

Välja on pakutud ka variante, et astronaudid kannavad lisaks kosmoselennuvarustusele ka lisakaitsemantlit või siis lähevad radiatsiooni tõusperioodil kosmoselaevas olevasse erilisse kaitsekambrisse.

«Enne kui me saadame astronaudid Marsile tuleb uurida, milline on keskkonna ja ohtudega nad silmitsi satuvad,» selgitas NASA esindaja Chris Moore.

NASA plaanib Marsi missiooniks kasutada kosmosekapslit Orion.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles