Nüüdisaja Venemaa uuspaganad on enda jaoks uuesti üles leidnud esivanemate jumalad ja arusaamad.
Venemaa uuspaganad kummardavad esivanemate jumalaid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. juuli 2012, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa uuspaganlus kätkeb endas segu Siberi šamaanlusest, slaavi hõimude loodusekummardamisest ja Vene õigeusu kiriku traditsioonidest, edastab Itar-Tass.
Uuspaganate sõnul ilmutavad jumalad end mitmel erineval kujul.
«Meie usk põhineb loodusel. Peame loodust pühaks ning püüame elada loodusega harmoonias. Meie esivanemad pidasid maad elavaks ja hingavaks olendiks,» sõnas Moskvas elav uuspagan Deniss Georgijev.
Ta lisas, et jumalatel on võrreldes inimestega suuremad võimed ning nad suudavad asju juhtida kosmilisel kõrgusel.
«Nad on olendid nagu meie, kuid nad on märgatavalt võimekamad. Meie eesmärgiks on saada jumalate sarnaseks,» sõnas Georgijev.
Asjatundjate sõnul on üha enam venelasi pöördunud iidsete uskumuste ja tavade juurde, kun anüüdisaegses kaootilises maailmas aitavad need tasakaalu hoida.
Suvel leiab Venemaa eri paikades aset üsna palju uuspaganlikke üritusi.
Georgijev ja ta kaaslased kogunesid möödunud nädalalõpul Moskva oblastis asuvasse Proletarski külla pidutsema Ristija Johannese ehk vene keeles Ivan Kupala auks.
Kuigi Venemaa ja Siberi šamaane püüti ristiusku pöörata ja osaliselt see ka õnnestus, on paljudes paikades säilinud ka vanad ja iidsed looduse kummardamise tavad.
Ristija Johannese pidustustel segunesid paganlikud ja kristlikud traditsioonid.
«Tegemist on millegi sellisega, mis tuleb säilitada ja edasi anda järgmistele põlvkondadele,» sõnas uuspaganlusega tegelev Jelena Suglobova.
Suglobova sõnul huvitavad teda eelkõige loodusega seotud tavad ja traditsioonid.
Naise sõnul ei ole paljudel venelastel veel meelest läinud see, kuidas Nõukogude Liidu ajal oli religioon, kaasa arvatud vanad looduse kummardamise tavad keelatud.
«Rahvas hoiab keelust hoolimata traditsioone elus. Kõik ei ole säilinud, kuid midagi on ikkagi alles,» tõdes naine.
Venelaste sõnul on iidne slaavi looduse kummardamine tuhandeid aastaid vana ja üha enam on hakatud selle poole tagasi pöörduma.