:format(webp)/nginx/o/2025/02/12/16650636t1hb01a.jpg)
Sass Henno ümber lahvatanud skandaal on pannud ka sotsiaalkindlustusameti sõna võtma. «Täiskasvanu ja alaealiste suhetes on piirid väga klaarid. Vastutab täiskasvanu ja pole olemas nalja või tõlgendamise küsimust,» nendivad nad ühismeediasse tehtud postituses.
Viimastel päevadel on sotsiaalmeedias palju kõneainet pakkunud Sass Henno vestlused alaealiste tüdrukutega.
Omajagu kirgi on kütnud ka Henno enda sotsiaalmeediakontole tehtud postitused, kus ta lahvatanud skandaali kommenteerib.
«Kriminaalkuritegude menetlustes ei usuta päris ohvreid päris tõendite, päris traumade, päris vigastustega, sest ohvrit mängivad väärastunud inimesed, kes tegelikult ohvrid ei ole, vaid on minuga ise suhtlema hakanud inimesed, kellele olen kunagi fotole kommentaariks kirjutanud, musimärgi saatnud või öelnud, et «oo väu sa oled nii hot, et tahaks näha», TE EI OLE OHVRID, kui teil tekib tagantjärele mõte, et olete mult kunagi bändi logoga pusa kaubelnud ja ma olen öelnud, et tahakski, et selle hästi ilus tüdruk saaks. Kui teil on nüüd see järsku ebameeldiv kogemus, siis nii öelgegi ja ma vabandan,» on ta näiteks välja öelnud.
Loe pikemalt:
Selle kõige tuules on enda Facebooki lehel võtnud nüüd sõna ka sotsiaalkindlustusamet.
«Sotsiaalmeedia kihab päevavalgele tulnud seksuaalse ahistamise juhtumitest. Küsida, mis on ahistamine, on õige, kuid ohvrit halvustades, süüdistades või ahistamist pisendades ei tee me midagi paremaks,» nendivad nad enda postituses, lisades, et tegelevad iga päev ahistamise ohvritega. «Me oleme ohvrite kõrval, kuuleme nende lugusid ja võime kinnitada, et mida iganes arvab juhuslik veebikommentaator – ahistamisest sündinud valu on päris.»
«Ja pole vahet, kas tehtud on vihjeid või otsesõnu saadetud ettepanekuid, pilte, armastusavaldusi, palveid kohtuda või midagi kolmandat – kui see on korduv vastu tahtmist tegevus, siis see on piire ületav käitumine. Manipuleerimisest, groom'imisest, väljapressimisest, ähvardamisest jms rääkimata!»
Nad kirjutavad enda postituses, et kui täiskasvanute puhul võib veel arutleda nende piiride hägususe üle, siis täiskasvanu ja alaealiste suhetes on piirid väga klaarid. «Vastutab täiskasvanu ja pole olemas nalja või tõlgendamise küsimust. «Mis iganes moel alaealiste nillija ennast identifitseerib või mismoodi seksuaalse alatooniga lähenemist õigustab – objektiivselt on see lihtsalt vale.»
Ohvrid saavad igal hetkel küsida nõu või tuge kriisitelefonilt 116 006 või veebivestlusest www.palunabi.ee.
Lapsed ja noored saavad igal ajal abi ja nõuandeid lasteabi telefonil 116 111 või veebivestluses www.lasteabi.ee.
Kui oled ahistamist kogenud internetis, saad nõu ka veebikonstaablitelt / veebipolitseinikelt.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)