«Kas teate, kas see mees on vabadusse saanud? Tallinnas on üks naine kuus päeva kadunud,» laekus toimetusele mureliku naisterahva kiri, kellele meenus 33-aastase Ethel-Heleeni otsimisteadet nähes sarivägistaja Guntars Kaziks.
PÕHJENDATUD HIRM ⟩ «Kas see mees on vabadusse saanud?» Sarivägistaja Guntars Kaziksi vanglast vabanemine tekitab ärevust
Toimetusele teadaolevalt vabaneb 2009. aastal vägistamise eest 15 aastaks trellide taha mõistetud Kaziks vanglast tänavu 18. novembril.
Kadunud naist nähti viimati Tallinnas 19. oktoobril ja lähedased olid temaga sotsiaalmeedia vahendusel viimati kontaktis 22. oktoobril. Teada on, et naisel oli plaan minna lähedaste juurde Kuusalu valda Kaberla külla, ent sinna ei ole ta jõudnud. Politsei on kontrollinud tema võimalikke viibimiskohti, kuid kahjuks pole naist õnnestunud seni leida ja tema otsingud jätkuvad.
Liigub vabaduses
«Igal hommikul läheb Guntars Kaziks Tartu vangla juures linnaliini bussi peale, sõidab sellega kesklinna, jalutab siis bussijaama, kust ta sõidab edasi Kõrvekülla, kus asub tema töökoht,» kirjeldas saatejuht Katrin Lust avavanglas viibiva sarivägistaja argipäevi tänavu aasta alguses eetris olnud «Kuuuurija» saates.
Pärnust pärit Kaziksit, kes on jõhkraid kuritegusid toime pannud alates 1984. aastast, on kokku kriminaalselt karistatud seitsmel korral.
Üleriigilist tuntust kogus Kaziks 2006. aastal, kui prokuratuur süüdistas meest 17-aastase Reili vägistamises, tapmises ja salapärases kadumises. Reili kadus 14. veebruari õhtul ja 18 aastat hiljem on noore neiu juhtum siiani lahenduseta. Kuigi prokuratuur oli Kaziksi süüs veendunud, siis piisavalt tõendeid tema süüdimõistmiseks ei leitud.
Loe pikemalt:
Pärast tänavu veebruaris eetris olnud saadet laekus «Kuuuurija» toimetusele mitmeid vihjeid selle kohta, et Kaziks peab vanglas päevikut, kuhu paneb kirja erinevate naiste nimesid. «Ta kannab sinna sisse kõigi naiste nimed, keda ta televiisorist näeb. Seda ta on teinud juba palju aastaid... Selles päevikus on väga paljude naiste nimed,» rääkis üks vihjesaatja.
Ehmatavalt sarnane vihje laekus toimetusele ka ühelt naisterahvalt, kelle elukaaslane oli aastaid tagasi Kaziksi kambrikaaslane. «Mu mees rääkis, et tal (Kaziksil – toim) oli kambris kaustik, mis on täis naiste nimesid. Ta kirjutab kõigi nimed sinna sisse. Ma ei tea, miks vanglas sellega seoses midagi ette pole võetud,» hoiatas naine kurjategija eest, kes peagi vabadusse pääseb.
Kaziks ei ole päeviku pidamist või selle eesmärki ise kommenteerinud.
Loe pikemalt:
Pole kahtlust, et Kaziksit saab nimetada jõhkraks kurjategijaks. 1991. aasta 9. märtsil vägistas mees koos joomakaaslasega naisterahva, kes oli nad erataksoga peale võtnud. Kohtudokumentides kirjutati, et Kaziks pani naise kaela kohale kaasasolnud noa ja nõudis auto peatumist. Ta käskis kannatanul lahti riietuda ja proovis naisega suguühtesse astuda, mis ei õnnestunud Kaziksi suguelundi mittekõvastumise tõttu. Kaziks oli toona 24-aastane ja sai karistuse grupiviisilise vägistamise eest.
Kuriteod jätkusid
Neli aastat hiljem, ühel 1995. aasta augustikuu ööl ründas Kaziks Pärnus ühe poe juures naist, lüües teda tühja õllepudeliga pähe. Kaziks end kohtus süüdi ei tunnistanud.
2000. aastal ründas Kaziks taas üht naist, kägistas teda selja tagant metallketiga, kuni kannatanu kaotas teadvuse. Seejärel lohistas ta naise eemalasuvasse põõsasse ja varastas tema ehted. Kahe nädala pärast ründas Kaziks järgmist naist.
2009. aasta oktoobris võttis Kaziks Tallinna lennujaama juures auto peale naissoost hääletaja. «Korduvalt vägistas ta kannatanut oraalselt ja ähvardas, et kui kannatanu talle haiget teeb, siis jääb ta sinna metsa igaveseks,» kirjutati kohtutoimikutes.
Mõned nädalad hiljem kordas ta oma tegu uue hääletajaga. Sama aasta novembris võttis ta loetud päevade jooksul peale veel kaks hääletajat ja kordas oma tegu, sundides naisi vägivallaga suguühtesse astuma.
Nende viimase nelja vägistamise eest mõisteti Kaziks 15 aastaks vangi.