:format(webp)/nginx/o/2024/09/05/16336512t1h4efd.jpg)
Eesti Loomakaitse Selts kutsub kõiki loomasõpru valima välja aasta kõige loomasõbralikum ja loomavaenulikum tegu. Tegemist on traditsiooniga, mis on kestnud juba 24 aastat ja pakub võimaluse vaadata tagasi ning hinnata, kuidas on meie ühiskond loomadesse suhtunud.
Kuni oktoobri lõpuni on kõigil võimalus anda oma hääl ja aidata valida 2024. aasta kõige loomasõbralikum ja loomavaenulikum tegu.
Loomasõbraliku teo kandidaadid on järgmised:
1) Kassipoja päästeaktsioon – Pirita päästekomando päästis klaaspakendi konteinerist kassipoja.
Pirita päästekomando päästis umbes kuuvanuse kassitüdruku, kes oli lõksu jäänud klaaspakendi konteinerisse. Tähelepanelik kodanik kuulis konteinerist haledat näugumist ja teavitas Eesti Loomakaitse Seltsi. Kohale saabunud vabatahtlik mõistis, et oma vahenditega ei suuda ta kassipoega aidata ja kutsus appi päästjad, kes tõid kassi turvaliselt välja.
2) «Loom ei ole asi!» kampaania ja rahvaalgatus.
Kampaania «Loom ei ole asi» eesmärk oli lõpetada lemmikloomade müük kauplustes Eestis. Kampaaniat vedasid Loomus MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Varjupaikade MTÜ ja Rõõmsad Hüpped MTÜ, kes tõid esile mitmed probleemid, nagu kauplustes loomadele sobivate elutingimuste puudumine, ebapiisav töötajate väljaõpe ning loomade pikk ja sageli eluohtlik transport Eestisse. Kampaania taotles loomakaitseseaduse muutmist, et keelata lemmikloomade müük kauplustes.
3) ELS viis Tallinna linna toel läbi 130 koolitust lemmikloomade pidamisest.
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) viis Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti toel läbi 130 koolitust Tallinna üldhariduskoolide kuuendatele klassidele, tutvustades õpilastele lemmikloomapidamise põhitõdesid. Koolituste eesmärk oli õpetada lastele loomade õigusi ja heaoluks vajalikke tingimusi, aidates ennetada loomade väärkohtlemist teadmatusest.
Loomavaenuliku teo kandidaadid on järgmised:
1) Koer Sämmi jõhker tapmine.
Koer Sämmi jõhker tapmine Hargla külas šokeeris Eesti loomakaitseorganisatsioone ja avalikkust. Sämmi, kes oli vaid aastane, tapeti perenaise palvel mehe poolt, kes valis koera surmamiseks kõige kiirema, ent äärmiselt julma meetodi. Koera peksti esmalt rehaga ja seejärel lasti talle kaks korda pähe. Eesti Loomakaitse Selts ja Eestimaa Loomakaitse Liit tegutsesid pärast juhtunut, kogudes tõendeid ja salvestusi telefonikõnedest ning esitasid avalduse politseisse, lootuses, et teo toimepanijaid karistatakse.
2) Kalamburist Keiti Vilms hülgas oma koera ja jättis ta tänavale külma kätte.
Keiti Vilmsi koera Madonna juhtum tekitas avalikkuses pahameelt. Augustis 2023 teatas Vilms Instagramis varjupaigast võetud koerast nimega Madonna. Kuid detsembrikuus selgus, et Madonna oli taas varjupaigas ja otsimas uut kodu. Vilms oli koera väidetavalt keset külma talve tänavale jätnud, väites, et koer jooksis ära.
3) Valga linna otsus sulgeda Valga loomade varjupaik.
Valga linn otsustas sulgeda kohaliku varjupaiga, sest ametnike arvates on loomade transport Tartusse odavam kui varjupaiga pidamine Valgas. Seesugune otsus tõi kaasa kogukonna pahameele, sest kohalikud elanikud ei mõistnud, kuidas loomade transport Tartusse, mis asub 85 kilomeetri kaugusel, saaks olla soodsam ja loomadele hea. Varjupaik on olnud oluline paik piirkonna hüljatud loomadele, pakkudes kiiret abi ja kodu leidmise võimalust. Sulgemine oleks toonud kaasa suure tagasilöögi loomade heaolule ning vähendanud võimalust, et omanikud leiaksid kadunud lemmikloomad üles või saaksid neile varjupaika järele minna.
Hääletada saab SIIN.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)