Uudisteankur Mari Kallas saatejuhiametist: 20 aastat olen selles vallas töötanud, aga ikka pole veel küps

Ketlin Kruse
, reporter
Copy
Foto: Kanal 2

«Ma olen nii pikalt olnud kodune ema, et siit astuda see samm ja sa oled kohe üleriigilises televisioonis, on hirmutav,» tunnistab uudisteankur Mari Kallas, kes pani end proovile «Telehommiku» saatejuhina.

Ehkki kaamerate ees olemine ei ole naisele võõras, tõdeb ta, et teda tuli pikalt veenda, enne kui ta jah-sõna ütles. 

«Mul oli ikka veel tunne, et ma ei ole selleks valmis. Ma tean, et olen siin valdkonnas 20 aastat olnud tegev ja see on eriala, mida olen õppinud, aga ikka tunnen, et ma ei ole saanud seda küpsust,» tunnistab «Telehommiku» uudisteankur Mari Kallas. Nüüd pani ta end proovile ka saatejuhina.

«Mind on kuidagi koolist alates selles vaimus kasvatatud, et kui lähed ekraanile, peab sul olema nagu midagi öelda ja see miski,» nendib ta. «Ma olen alati väga imetlenud saatejuhte, minu jaoks on see kuidagi üks kõrgem aste, kuhu jõuda, sest sa paned sinna hästi palju ennast sisse. Praegu ma tunnen, et on õige aeg, kus tahan tõestada, et ka minus võib olla see potentsiaal... Ma vähemalt olen andnud endale selle võimaluse.»

Kristjan Gold ja Mari Kallas.
Kristjan Gold ja Mari Kallas. Foto: Kanal 2

Enne eetrit oli tal üksjagu hirme. «Meil saab ju saade kokku vahetult eelneva päeva õhtuks ja ma vaatasin hirmuga, et on tulnud teemaks näiteks Ühendkuningriigi valimised. See uudis tuli alles eile. See tähendab, et eeltöö jääb ju lühikeseks. Ma ise tunnen, et ma vajan aega süvenemiseks. Hästi kiirelt tuleb hoomata teemasid. Täna hommikul ka sündis väga palju kohapeal.»

Naise sõnul oli see aga hea proovikivi. «Ma sain ise tunda, mismoodi sellises situatsioonis käitun ja kas oskan sellest välja tulla,» sõnab ta ja lisab, et tundis juba protsessi käigus, et tema nõrkus on just spontaansus. «Ma tean, et see on mu sees kuskil olemas, aga olen nii pikalt olnud kodune ema, et siit astuda see samm ja sa oled kohe üleriigilises televisioonis, see on hirmutav. Kodus on ikka omad teemad, millest lapsega räägid, aga nüüd oled korraga mingis situatsioonis, kus sa ei arvanud pool aastat tagasi end leidvat. Aga ma tunnen, et sammhaaval avanen.» 

Rääkides saatejuhi ja uudisteankru töö erinevustest, sõnab Mari: «Saatejuhirollis sa nagu hoomad seda tervikut ja see mõnus vibe jõuab päriselt sinuni. See ei ole ainult see roll, et küsitleme saatekülalisi, vaid tegelikult saame hommikul saatemeeskonnaga kokku ja meil endal on päriselt tore ja mõnus olla. See vibe'i tunnetus on parem saatejuhirollis. Teistpidi jällegi pakub see mulle arengupotentsiaali. See on minu jaoks praegu kõige suurem väärtus üldse. Ma tean, et see on minu jaoks arengukoht, asi, milles tahan veel paremaks saada.»

Vaata ka klippi «Telehommikust»!

Tänavu veebruaris antud intervjuus rääkis Saaremaalt pärit Mari, et kõige raskem on tema arvates hommikuse töö kõrvalt saada toimima päeva eri tegevused ja rollid nii, et jääks aega ka eneseanalüüsiks ja hingetõmbeks. «Loodan leida tasakaalu, et kõik oleks ka jätkusuutlik. Püüan enese suhtes olla mõõdukalt nõudlik, sest adun, et olen väikelapse kõrvalt kodusest keskkonnast tagasi tööle naasmas ja pean andma kohanemiseks aega,» sõnas ta ja lisas: «Soovin olla hommikuti värske ja puhanud, et televaataja saaks ärgata heatujulises seltskonnas.»

Toona ütles ta, et naudib teletöö juures kõige rohkem inimeste seltsi, kes on nii kaamera ees kui taga kokku saanud, et koos hommikuid veeta. «Kindlasti naudin ka otse-eetri ärevust ja seda, kui saan olla mõne olulise uudise esimene sõnumitooja.»

Varem on naine töötanud nii «Pealtnägija» toimetuses kui Kuku uudistediktorina.

Loe pikemalt:

INTERVJUU 〉 «Okupeerisin lapsena tundideks vannitoa, et valjul häälel telekava lugeda!» Kanal 2 «Telehommiku» uudistelugejaid ühendab ka raadiotöö

Tagasi üles