Tallinna linnavolikogu esimees Maris Sild annab Kivisaarele raadioeetris väljaöeldule vastulause

Maris Sild. Foto: Madis Veltman, Postimees

«Alari Kivisaar suutis taas uudiskünnist ületada, sedakorda raadioeetris kõlanud ulja väitega, «et kellele seda trammi vaja on», millega ta paraku halvustas kõiki trammisõitjaid. Kardetavasti on Kivisaarel mõttekaaslasi, kes samuti arvavad, et tramm või siis laiemalt ühistransport on risuks jalus. Seega kuluvad ära mõned linnaliiklust puudutavad põhitõed,» kirjutab Tallinna linnavolikogu esimees Maris Sild.

Teisipäeva hommikul väljendas Alari Kivisaar raadioeetris pahameelt Tallinna teetööde ja liikluskorralduse üle. «Sa enam nagu ei saagi aru, kuhu sa pead sõitma või võid sõita. Kas sa saad pöörata või ei saa, milline rida või mis... seal on selline märkide rägastik. Neid ajutisi radu, teid ja nooli on nii palju – see on täitsa püha müristus,» nentis ta. 

Lisaks sellele tõstatas ta küsimuse, kellel üldse seda ehitatavat trammiteed vaja on. «Sinna pannakse mingi räme raha huugama. Ma tahaksin küsida, kellele seda trammi vaja on?» ärritus ta.

Loe pikemalt:

Tallinna teetööd ajasid Alari Kivisaarel raadioeetris kopsu üle maksa: räme raha pannakse huugama, aga kellele seda trammi vaja on?

Tallinna linnavolikogu esimees Maris Sild avaldas sel teemal oma arvamuse.

«Tallinnas on tõepoolest võimalik elada oma elu ühistransporti kasutamata. Autoga on võimalik sõita peaaegu et kõikjal, kui mitte arvestada üksikuid jalakäijatele reserveeritud tänavajuppe. Ja nii võibki inimestel, kes pole aastaid ühistransporti kasutanud, tekkida küsimus: kelle jaoks neid liine rajatakse, kes on nende sõitjad?»

«Lisaks põhimõttelistele autojuhtidele elab Tallinnas ka inimesi, kes liiguvad igapäevaselt ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga. Nende paremaks teenindamiseks sõidavad pealinnas bussid, trammid, trollid ja elektrirongid ning ehitatakse uusi kõnni- ja jalgrattateid. Me soovime, et neid inimesi oleks rohkem, sest see aitaks muuta meie linnaruumi keskkonnasõbralikumaks ning vähendaks mürareostust. See muudaks liikluse rahulikumaks ka nende inimeste jaoks, kes oma tervise või elukorralduse tõttu on sunnitud liikuma autoga, sest vähem sõidukeid tähendab ka vähem ummikuid.»

«Ülim säästlikkus ühistranspordi investeeringutes ei võimalda aga pakkuda teenust, mida inimesed ootavad. Ning vastupidi: korralike investeeringutega on võimalik luua teenus, mis inimestele meeldib ning mille kasutajate hulk kasvab. Kui kümme aastat tagasi toodi Eestis liinile uued reisirongid, kasvas reisijate arv ühe aastaga umbes poole võrra. Tänaseks on see kahekordistunud ning kasvaks veelgi, kui olemasoleva veeremi maht piiri ette ei paneks. Rongidesse on õnnestunud meelitada ka autosõitjad, sest rong on kiire, mugav ning sõidule kuluvat aega saab kasutada mõistlikumalt, näiteks lugemiseks.»

«Samasugust edulugu soovime näha ka Tallinna ühistranspordis, mistõttu oleme asunud rajama uusi trammiteid ja korrigeerima senist liinivõrku. Eraldatud sõidurajal liikuv tramm ei sõltu eriti ummikutest, ega muudest liiklustakistustest, mistõttu liigub ta sujuvamalt ning tema kiirus kesklinnas on muust tänavaliiklusest kiirem. Need on põhjused, miks tallinlastele tramm meeldib ning seepärast me ka trammiliiklust arendame.»

«Tallinna Sadam on oluline sõlmpunkt, mida läbib päevas kümneid tuhandeid inimesi. Trammi veovõime on bussi ja trolli omast suurem, seetõttu on kõige mõistlikum kasutada seda laevareisijate südalinna vedamisel. Meie naabrite juures, Helsingis, saab trammiga sõita nii Katajanokka kui Lääneterminali juurde ning see võimalus leiab aktiivset kasutamist. Usun, et varem või hiljem jõuame ka meie selleni, et mõlemad sadama terminalid on linnaga trammiliinide abil mugavalt ja saastevabalt ühendatud.»