TULINE VAIDLUS ⟩ Toiduabi saavate isikute nimekirjad tekitavad erimeelsusi Toidupanga juhi ja Sangaste kirikuõpetaja vahel

Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijni sõnul kasvab toiduabivajajate arv iga aastaga. Foto: Eero Vabamägi

Veebruari keskel lõppes Toidupanga ja Sangaste koguduse vaheline koostöö, kuna tekkisid erimeelsused toiduabi saajate nimede avaldamise osas. Toidupanga juht Piet Boerefijn kirjutab, mida ta arvab Sangaste kirikuõpetaja Ivo Pilli pihisaladuse argumendist, mis keelab tal toidupangale edasi anda toiduabi saajate nimesid. «Üks punkt lepingus on, et partnerorganisatsioon peab edastama toidu saajate nimed,» ütleb Boerefijn.

Ivo Pill jääb endale kindlaks, väites, et abisaajate nimed käivad pihisaladuse alla. «Inimesed ei mõista, mis toimub ja miks meie kaudu enam toiduabi ei saa. Olen löödud,» ütleb Pill.    

Eesti Toidupanga juht Piet Boerefijn avaldas oma mõtteid 4. märtsil eetris olnud «Kuuuurija» saate kohta, mis rääkis Valga toidupanga ja Sangaste koguduse õpetaja Ivo Pilli vahelisest tülist, mis viis aastaid kestnud koostöö lõppemiseni. Kui toidupank nõuab igalt abisaajalt aruandluse jaoks isiku nime, viitab Ivo Pill pihisaladusele ning sellele, et paljud abisaajad ei soovi oma nimesid avaldada. Loe rohkem: Pihisaladus või mitte? Toidupangaga koostööd teinud kirikuõpetaja keeldub abivajajate nimekirja üle andmast

Avaldame Piet Boerefijni arvamusavalduse muutmata kujul:  

17 Eesti Toidupanka jagavad keskmiselt toitu 19 250 inimesele nädalas, neist 3500 inimest on Ukraina põgenikud. Igal nädalal annetavad meile päästetud toitu 282 kauplust ja 175 tootjat ja maaletoojat, toidu jagamisel aitavad 156 heategevusorganisatsiooni ja 76 omavalitsust. Igal nädalal aitab toidu kogumise ja jagamisega umbes 700 vabatahtlikku.

Umbes 45 protsenti toidust jagatakse toidupankade endi poolt ja 55 protsenti organisatsioonide kaudu. Enamik toidupanku korraldab ka koduse kohaletoimetamise teenust inimestele, kes ei saa terviseprobleemide tõttu toidupakile järele tulla. Lisaks käib meil erinevates maakondades toidubuss, et toimetada toidupakke maapiirkondadesse ja väikesaartele (Vormsi, Kihnu, Ruhnu).

Eelmisel aastal jagati toitu 4,7 miljonit kilogrammi ja alates 2010. aastast kokku umbes 29 miljonit kilogrammi. Oleme 14 aastaga üles ehitanud toiduabisüsteemi, mis suudab toetada 1,5 protsenti Eesti elanikkonnast ning mis põhineb tihedal koostööl, reeglitel ja kokkulepetel. Meil on lepingud kaupluste, toidutootjate, põllumajandus- ja toiduameti, sotsiaalministeeriumi, Euroopa Toidupankade Föderatsiooni, kohalike omavalitsuste, heategevusorganisatsioonide ja kirikutega. Ainult nii saab nii suur ja keeruline süsteem toimida ja olla jätkusuutlik.

Pihisaladus Sangastes

Valga toidupangal ja Sangaste kogudusel oli leping, milles oli detailne kirjeldus, kuidas toidujagamine peab toimuma ning millised on partnerorganisatsiooni ja toidupanga õigused ja kohustused. Üks punkt on, et partnerorganisatsioon peab edastama toidu saajate nimed. Kuid kümme kuud pärast lepingu allkirjastamist räägib Sangaste kirikuõpetaja Ivo Pill  ootamatult «pihisaladusest», et ta ei saa nimesid anda, kuna see on vastuolus tema kirikueetikaga. Kuid miks ta siis lepingu allkirjastas ja lubas nimed edastada?

Samuti väljendas selle küsimuse osas oma seisukohta luteri kiriku peapiiskop Urmas Viilma. 4. märtsil kirjutas ta toiduabi, Eesti seaduste ja pihisaladuse kohta («Urmas Viilma seisukoht Valga toidupanga ja Sangaste koguduse vahelise tüli osas»). Kuid Urmas Viilma teadis juba varem probleemidest Valga toidupanga ja Sangaste koguduse vahel ning Sangaste koguduse lepingurikkumisest. Kui ta sellest teadis, miks ta siin vajab arutelu pihisaladuse üle, mis antud juhul ei kohaldu? Kas Eestis on seadus, mis ütleb, et luteri kirik võib lepingu allkirjastada, kuid hiljem selle rikkuda hetkel, kui nemad ise otsustavad, et kirikuseadus on tähtsam kui Eesti seadus?

Toidupank. Foto: Urmas Luik

Miks toidupangal on vaja teada, kellele toitu jagatakse?

Toidupangad jagavad iga nädal toitu 19 250 inimesele. Kuid toiduabi vajadus on palju suurem, sest 38 000 inimest elab absoluutses vaesuses ja 309 000 inimest suhtelises vaesuses. Kuna annetatud toidu kogused on piiratud, peame olema kindlad, et toit jõuaks nendeni, kes seda kõige enam vajavad. Seetõttu on igal toidupangal ülesanne koordineerida ja kontrollida toiduabi koos sotsiaaltöötajate ja partnerorganisatsioonidega. Samuti peame kontrollima, kas toidupaki saaja ei taotle toiduabi muudest allikatest. Minevikus juhtus, et üks perekond palus toitu erinevatest allikatest ja sai iga nädal liiga palju toitu. Nii palju, et ei suutnud seda ära süüa, viskas selle minema, jagas naabritele või müüs maha. Minevikus oleme näinud ka ebaõiglast PRIA/EU toidu jagamist, kus üks küla sai liiga palju toitu, kuid järgmine küla ei saanud midagi. Selle vältimiseks peame koordineerima abi kõigi jagamispartneritega ja kontrollima nimesid.

Ivo Pill ütleb, et ta ei saa nimesid välja tuua, kuna tema väitel need kantakse toidupanga poolt riigi andmebaasi STAR. Kuid see väide ei vasta tõele. STAR on andmebaas, mida kasutavad ja kuhu andmeid sisestavad sotsiaaltöötajad, mitte toidupankade koordinaatorid. Toidupangad kasutavad STARi ainult nii palju, et saavad sealt andmeid sotsiaaltöötajate poolt välja valitud inimestele toidupakkide jagamiseks. Need inimesed, kes saavad toiduabi läbi selliste organisatsioonide nagu Sangaste kogudus, ei ole STARi süsteemis, pole kunagi olnud ega hakka olema.

Ivo Pill väidab, et Valga toidupanga poolt jagatud puuviljad ja köögiviljad ei ole söödavad. See ei vasta tõele. «Kuuuurija» ajakirjanikud nägid sadu toidupakke, mis olid valmis jaotamiseks Valga ja Tallinna toidupankades. Kogu see toit oli väga hea kvaliteediga. Kuid saates näidati lähivaates täiesti hallitanud toitu, mis ei olnud pärit toidupangast. Nelja aasta jooksul on Ivo Pill saanud Valga toidupangast kümneid tuhandeid kilosid toiduaineid. Kui on olnud osa, mis ei olnud söödav, siis palume vabandust. Töötame vabatahtlikega ja mõnikord ei kontrolli nad toidu kvaliteeti piisavalt.

Toidupank. Foto: Urmas Luik

Aga ka Ivo Pilli enda ülesanne oli saadud toidu kontrollimine. Üha enam supermarketeid müüvad ebastandardseid puu- ja köögivilju allahindlusega. Sageli on need tooted, mida on raske müüa, sest need ei näe välja täiuslikud. Aga miks peavad need nägema välja täiuslikud? Tohutu hulk toiduaineid läheb raisku ainult sellepärast, et need ei näe täiuslikud välja. Paljude retseptide puhul on pehmed tomatid paremad kui kõvad, pruunid banaanid paremad kui kollased jne. Täpilised õunad maitsevad sama hästi ja on sama terved kui need, mis näevad välja täiuslikud. See võib olla isegi vastupidi: mitte täiusliku välimusega puu- ja köögiviljad on tervislikumad, sest tõenäoliselt on kasutatud vähem pestitsiide.

2015. aastal leppisid ÜRO ja EL kõigi Euroopa riikidega kokku, et 2030. aastaks tuleb toidujäätmeid vähendada poole võrra. Eestis toidujäätmed ainult kasvavad, mitte ei vähene. Toidupanga eesmärk on aidata toiduabi vajavaid inimesi ja vältida toidu raiskamist. Alates 2010. aastast on toidupangad päästnud umbes 23 miljonit kilo toitu.

Ivo Pill lepingust nimede avaldamise nõuet välja ei lugenud

Kui toidupanga juht osutab sellele, et Ivo Pill ise kirjutas alla lepingule, kus oli nimede avaldamise nõue sisse kirjutatud, siis Ivo Pill ütleb, et tema ei lugenud sellist nõuet lepingust välja. «Siin on nüüd see peene teksti fenomen. Heausklikkus lepingu allkirjastamisel. Ma ei lugenud välja seda lepingust, et pean nimed avaldama. Juttu oli sellest, et annan aru abi saavate leibkondade arvust, mitte aga nimedest,» ütleb Pill ja juhib tähelepanu sellele, et andmete avaldamine on andmekaitse seadusega vastuolus. 

Kirikuõpetaja Ivo Pill Foto: Arvo Meeks

Mis puudutab STAR nimekirjasid, siis Pilli sõnul hakati talle rääkima just seda, et nimesid on vaja STAR andmebaasi sisestamise jaoks.

«Mulle hakati STAR süsteemist rääkima siis, kui leping toidupangaga oli allkirjastatud. Kõigepealt rääkis mulle sellest meie oma sotsiaaltöötaja. Survestama hakati meid siis, kui tegime kriitikat toidupanga toidu kvaliteedi osas,» ütleb Pill. 

«Olen ju pakkunud leibkondade ja neis olevate inimeste arvu koos põhjendusega, miks abi vajatakse. Seni on hakkama saadud niisama, nimede nõudmine algas alles siis, kui olime julgenud protesteerida pakkides sisalduva üle. Ebameeldivusi on olnud teisigi – kord lasti meil kohale sõita ja teatati, et kaupa polegi. Tundub, et toidupank ei väärtusta põrmugi meie poolset isiklike masinate, autokütuse ja vabatahtlike aja kasutust… õigust jääb ülegi. Ja kui kellestki tahetakse lahti saada, siis seda ka tehakse. Puudub jõud ja oskused ning ressursid võitlemaks tuuleveskitega.»

«Mida aga tähendaks nimede lekkimine, võime näha meie sotsiaalmeedia ning ajalehe kommentaaridest (kasvõi sellesama teema kohta). Parem olgu ma ise süüdi seitsmes surmapatus, kui visata hambusse need, kes on mind või meie vabatahtlikke usaldanud. Kurb ja kahju, et nii läks, paraku ei oska enamat midagi ette võtta. Kuidas kõik toimunu on minu ja meie vabatahtlike ning abisaanute moraalile ja tervisele mõjunud, ei huvita paraku kedagi.»

«Nüüd jäävad toiduabist ilma need inimesed, kellel see väärikuseraasuke alles on. Nemad oma nimesid ei avalda, sest pelgavad seda, ja pigem nad kannatavad ja jäävad abist ilma kui oma nime ütlevad. On neid inimesi, kes on saanud juba kibeda kogemuse osaliseks ametkondadega suhtlemisel,» räägib Pill Elu24-le.

«Olen väga löödud. See on kohutav. Pean nüüd ka sotsiaalmeediagruppides kuidagi teada andma, et meie enam inimesi abistada ei saa. Meiega on koostöö lõpetatud. Inimesed ei mõista, mis toimub ja helistavad mulle,» ütleb Pill. 

«Meie Lõuna-Eesti vaesus ei sarnane Lääne suurlinnade getode vaesusega. Meie hääbume vaikides. Ja meie lapsed hääletavad jalgadega. Kui kord juba koht kätte näidatud, siis edasine almusepalumine pole enam kombeks ega väärikas. Kes kaugemalt tulnud ja soovib meile head, võiks selle üle mõelda,» ütleb Pill lõpetuseks.