:format(webp)/nginx/o/2024/01/02/15811692t1h8cbb.jpg)
Pakane ilm on toonud taevasse põnevad halonähtused, mis püüavad tähelepanu. «Halo on oma olemuselt valkjas või nõrgalt vikerkaarevärviline ringikujuline optiline nähtus tugeva valgusallika ümber ning see tekib valguse peegeldumisel ja murdumisel õhus hõljuvatelt tillukestelt jääkristallidelt,» kirjeldab keskkonnaagentur ühismeedias.
Sünoptik Kairo Kiitsak annab ühismeedias teada, et halonähtused püüavad taas inimeste tähelepanu.
«Halonähtusi tekitavad aga jääkristallid kiud- ja kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis viie kuni kümne kilomeetri kõrgusel,» kirjutab keskkonnaagentuur.
Haanja lähedal elav Airi jagab Kiitsaku postituse kommentaariumis erakordset fotot halonähtusest.
/nginx/o/2024/01/02/15811553t1habe2.jpg)
Keskkonnaagentuur kirjeldab, et halo on oma olemuselt valkjas või nõrgalt vikerkaarevärviline ringikujuline optiline nähtus tugeva valgusallika ümber ning see tekib valguse peegeldumisel ja murdumisel õhus hõljuvatelt tillukestelt jääkristallidelt.
Looduses tekib halo Päikese või Kuu ümber, linnades ka võimsate tänavalaternate ümber.
Kiitsaku postituse kommentaariumis jagas ka Tõrva lähedal elav Mai fotot, kus on näha halonähtust.
/nginx/o/2024/01/02/15811689t1haff0.jpg)
Keskkonnaagentuur selgitab, et sagedamini võib märgata üht või kaht ebapäikest Päikese servades (nimetatakse ka libapäikeseks, päikesekoeraks ja päikesesapiks), 22-kraadist haloringi ja valgussambaid (Päikese kohal nimetatakse päikesesambaks).
Aeg-ajalt võib taevas kohata ka väga kompleksseid multihalosid, kus on üheaegselt esindatud erinevad halovormid. Multihalod on haruldasemad.
Kirjutasime ka möödunud aasta detsembris, kui Otepääd kaunistas erakordne haloring.
Sünoptik Kairo Kiitsak sõnas toona, et tegemist oli 22-kraadise haloga. «Õhus hõljuvad jääkristallid murravad ja peegeldavad valgust nagu väikesed klaasprismad ja loovad sellise efekti.»
Loe pikemalt:
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)