HOIATAVAD NÄITED ⟩ Ühe päevaga pöördus politseisse tosin kelmuse ohvrit, tekitatud kahju ulatub üle 60 000 euro

Kelmused. Foto on illustreeriv. Foto: Shutterstock / kuvatõmmis / Elu24 kollaaž

Möödunud ööpäeval registreeriti politsei- ja piirivalveametis 73 avaldust ja teadet kuritegudest. Märkimisväärse osa neist moodustasid kelmused, mille abil saadi inimestelt kätte kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid summasid. 

Möödunud ööpäeval registreeriti Tallinnas ja Harjumaal järgmised kelmused, kui politseisse pöördusid järgmised isikud:

• 48-aastane mees, kes müüs Facebookis uiske ning sai väidetavalt ostjalt müügitehingu kinnitamiseks DPD lingi. Sellele vajutades avanes veebileht, kus tuli tal sisse logida oma pangakontole. Tegemist oli võltsitud veebilehega ning kelmid petsid mehelt välja 487 eurot.
   
• 42-aastane naine, kes oli samuti Facebookis müüki pannud eseme ning kellega peagi võttis ühendust väidetav ostja. Naisele saadeti tehingu kinnitamiseks DPD link, mille abil peteti temalt välja 2980 eurot. Eelmainitud skeemi ohvriks langes teinegi 42-aastane naine ja temalt peteti välja 2500 eurot.
   
• 21-aastane naine, kellele eelnevalt oli väidetavalt helistatud politseist. Naisele öeldi, et tema nimele on vormistatud laene, ja nende tühistamiseks kinnitas ta mitu tehingut PIN-koodide abil. Kelmusega tekitatud kahju on 3500 eurot.
   
• 63-aastane naine, kellele helistas väidetavalt politseinik, kes palus naise abi petturite tabamisel. Naine oli nõus ning täitis väidetava politseiniku korraldused. Ta paigaldas oma telefonile AnyDesk programmi ja kinnitas toimingud PIN-koodidega. Kelmusega tekitatud kahju on 5111 eurot.
   
• 84-aastane naine, kellele helistas väidetavalt politseinik, kes palus naise abi petturite tabamisel. Naine pidi võtma oma kontolt välja sularaha, viima selle pakiautomaati ja saatma väidetava politseiniku antud aadressile. Samuti lubati naisele, et ta saab raha hiljem jaoskonnast kätte. Kelmusega tekitatud kahju on 10 000 eurot.
   
• 58-aastane mees, kellele oli eelnevalt helistatud väidetavalt pangast ja kellelt erinevate ettekäänetega peteti välja 5800 eurot.
   
• 69-aastane naine, kes sai väidetavalt Omnivast e-kirja, milles öeldi, et paki saamiseks tuleb juurde maksta. Naine vajutas e-kirjas olevale lingile, seejärel avanes veebileht, kuhu ta sisestas oma pangakaardi andmed ja kinnitas tehingud Smart-ID abil. Kelmusega tekitatud kahju on 3149 eurot.
   
• Novembri lõpus nägi 35-aastane naine internetis Anu Välba nimel reklaami, mis pakkus investeerimise võimalust. Naine vajutas reklaamile, misjärel avanes veebileht, kuhu ta jättis enda kontaktid. Peagi võttis temaga ühendust kauplemisplatvormi cartera.capital nõustaja, kelle abil naine tegi ülekandeid. Kelmusega tekitatud kahju on 9562 eurot.
   
• Novembris helistas vene keelt kõnelev kelm 51-aastasele mehele ja väitis talle, et mehe nimel püütakse võtta laenu. Mees pidi tehingu blokeerimiseks kinnitama turvaprotseduuri toimingud PIN-koodidega. Kelmusega tekitatud kahju on 1480 eurot.
   
• Novembris tutvus 28-aastane mees Bumble tutvusportaalis Charlotte Herrera nimelise naisterahvaga, kes peale mõnepäevast suhtlust viis teema krüptorahaga kauplemisele ning soovitas talle ennast investeerimisel abistama ja juhendama. Naise juhendamisel registreeris mees end kauplemisplatvormil globalex-bit.com ning tegi mitmeid sissemakseid. Peagi avastas ta, et teenitud kasumit ta välja võtta ei saa ning temalt nõutakse täiendavaid sissemakseid. Kelmusega tekitatud kahju 14 465 eurot.
   
• Detsembri alguses sai 63-aastane naine väidetavalt Omnivast e-kirja, milles öeldi, et paki saamiseks tuleb tasuda tollimaks. Naine vajutas e-kirjas sisalduvale lingile ning avanes veebileht, kuhu tuli sisestada oma pangakaardi andmed. Kelmusega tekitatud kahju on 2900 eurot.

Loetletud kelmuste kogukahju on 61 934 eurot.

Kuigi tundub, justkui oleks tegemist n-ö pettuste lainega, kinnitab politsei pressiesindaja Barbara Lichtfeldt, et nii see ei ole. «Osa juhtumeid toimus varem ja nende asjus pöördusid eile inimesed avaldustega,» selgitas ta, miks ühe päeva jooksul niivõrd palju kelmusi registreeriti. 

Eile kirjutasime, et selle aasta 11 kuuga on Eesti inimestelt erinevate skeemide abil välja petetud üle 7,3 miljoni euro. 

Samal teemal

Elu24

27. detsember 2023

Suur lugu

ÜLEVAADE ⟩ Manipulatsioonid ja mesijutt kiirest rikastumisest – petturid on enda taskusse pistnud üüratu summa Eesti inimeste raha

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juhi Vjatšeslav Milenini sõnul saab politsei teateid mitmesugustest finantspettustest iga päev. «Suures pildis midagi muutunud ei ole. Inimesed kaotavad enim raha investeerimisel ja ka petukõnede teel,» selgitas ta, lisades, et kelmid on oma skeemid üles töötanud kiiruse peale.

«Ajal, mil majanduslik olukord on läinud kehvemaks, on inimesed muutunud ka ärevamaks. Seega, kui keegi helistab väitega, et just praegu püütakse sinu kontolt raha varastada ja selle kaitsmiseks tuleb jagada PIN-koode või alla laadida mingi programm, siis kaob kriitiline mõtlemine ära ja hakatakse käituma väidetava politseiniku või pangatöötaja juhiste järgi. Tegelikkuses on teisel pool telefonikõne kelm,» rääkis Milenin. 

Selleks, et mitte pettuse ohvriks langeda, jagab ta järgmisi soovitusi:

• Oma PIN-koode ei tohi mitte kellegagi jagada ega sisestada neid ka teiste inimeste palvel. Seda ei tohi teha ka siis, kui helistaja väidab, et ta on politseinik, pankur, maakler jne.
• Ärge avage tekstisõnumis, e-kirjas või vestlusaknas võõrastelt numbritelt või inimestelt saadetud linke.
• Investeerimisega alustage oma kodupangast.
• Tundke huvi, mis ohud meid ümbritsevad, ning jagage neid teadmisi ka oma lähedastega.

Kuidas kelmid erinevate pettuste abil inimestelt raha välja petavad, loe lisaks siit!