/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/12/09/13520328t1he214.jpg)
Facebookist võib lugeda nii Urmas Vaino miljonärikas saamisest, Kaja Kallase «saladuse» paljastumist kui Kristo Käärmanni «uuest projektist».
Miljonär Kristo Käärmann mässiti libauudisesse
Facebookis ringlevad «pommuudised» nagu «Miljonär Kristo Käärmann pöördu oma uue projektiga tagasi Eestisse» ja «Eesti pank kaebas Urmas Vaino kohtusse kommentaari eest, mis ta otseetris tegi».
Loe pikemalt siit:
Tegu on aga osavate libauudistega, kuhu on mässitud ka mitmed väljaanded nagu ERR ja Õhtuleht. Seda eesmärgiga teha libaartikkel usutavamaks ja seeläbi meelitada inimesi kahtlasesse investeerimisskeemi.
Nimelt on libaartiklis «SUUR UUDIS: Miljonär Kristo Käärmann pöördub oma uue projektiga tagasi Eestisse» lingid, kuhu vajutades pakutakse soodsat investeerimisvõimalust.
«Artikkel» on kirjutatud aga eriti mahlases kastmes.
«Hiljuti esines ta [Kristo Käärmann] ETV saates ning teatas uuest «rikkuse seaduseaugust», mis muudab tema sõnul igaühe 3–4 kuuga miljonäriks. Käärmann kutsus kõiki eestlasi üles sellest imelisest võimalusest osa saama enne, kui suurpangad selle lõplikult sulgevad,» kirjutatakse uudises, kuhu on lisatud kuvatõmmised ka Käärmanni väidetavast kontoväljavõttest. «Mitte kunagi varem ei ole meil olnud sellist imelist võimalus, mida tavainimesed saaksid hõlpsasti ära kasutada, et teenida lühikese ajaga suuri summasid,» meelitatakse loos linkidele klikkima.
Veiko-nimele härra sellele lingile ka vajutas.
/nginx/o/2023/07/11/15449300t1h772d.png)
«Esimesel korral vajutasin lingile, et millega tegemist on, sisestasin registreerimiseks nime, telefoni ja meiliaadressi,» räägib toimetusele Veiko, kes läks napilt pettuse õnge. «Kuna küsiti täpsemaid andmeid ja 2500 eurot esimeseks investeerimiseks, siis ma edasi enam ei läinud, aga sellegipoolest tehti mulle pea kohe kõne, vene keeles.»
Niisiis sai Veiko hetk pärast enda telefoninumbri sisestamist saama telefonikõnesid. «Teavitasin, et ei soovi ei nende pakkumisi, ega ka edasist kõne jätkamist. Pealetükkivalt jätkati mulle helistamist, et kui juba olen registreerinud, pean ka investeerima,» meenutab Veiko. Ta blokeeris numbri, ent kõnede laviini see ei peatanud. «Siis helistati juba Läti ja UK suunakoodiga numbritelt...» Lõpuks saabus siiski vaikus.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna reklaamiekspert Diana Lints on varasemalt kommenteerinud, et reklaamiseaduse kohaselt ei tohi reklaamis ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule ega kasutada tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta.
Kui rikkumine leiab aset sotsiaalmeedias, soovitab ta teatada platvormipidajale. Küll aga möönab Lints, et juhtudel, kus reklaami on teinud kolmanda riigi ettevõtja, jäävad nende käed paraku lühikeseks, kui just platvormipidajaga (nt Facebook) koostöös ei õnnestu reklaami eemaldada.
PPA kommunikatsioonibüroo politseikapten Maarja Punak tõi välja, et tuntud eestlaste identiteedi ärakasutamine on praegu teravalt üles kerkinud probleem. «Kui inimene end seal märkab, tasub võtta ühendust veebipolitseinikega, kes saavad CERT Eesti abiga aidata selliseid libalehti eemaldada ja kontode ning reklaamide kohta raporteerida,» jagas Punak soovitusi.