/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2022/12/28/15048287t1h8d1a.jpg)
Tiheda liiklusega teel võib tunni jooksul hukkuda sadu konni. «Ma ei ole kunagi sellist pilti näinud, et terve tee on konni täis, mingid ööd on sellised vist,» sõnab laulja ja autofanaatik Koit Toome, kes käis ühel õhtul konni päästmas.
«Päris suur konn on tõesti!» Koit Toome käis teedelt pisikesi kahepaikseid päästmas
Kevad on käes ja loodus tärkab – kätte on jõudnud aeg, kui maanteedele ilmuvad konnad, kes võtavad ette ohtliku teekonna perekonna suunas. Teisipäevases «Ringvaates» käis konni päästmas laulja Koit Toome, keda tihti kiirete autode roolis näeme.
Kui Koit konni päästma läks, oli teele juba üles pandud liiklusmärk «Konnad teel».
/nginx/o/2023/04/18/15265321t1h7a42.png)
«Ausalt pean tunnistama, et ei ole väga märganud, seda märki ma näen tõesti elus esimest korda,» vastab laulja küsimusele, kui palju ta teel konni märkab. Ta tõdeb, et pole elus veel ühtegi konna üle tee aidanud.
/nginx/o/2023/04/18/15265326t1hdc96.png)
Kriitilisel sigimisperioodil aitavad konni sõna otseses mõttes üle tee vabatahtlikud ning ühel ööl oli selleks ka Koit Toome. «Kas palja käega ei tohi võtta?» küsib laulja. Tuleb välja, et mitte – inimese käetemperatuur on kahepaiksetele liiga kuum ning tuleb kanda kindaid.
«Päris suur konn on tõesti,» nendib laulja oma esimest konna päästes.
/nginx/o/2023/04/18/15265323t1had96.png)
11 aastaga on vabatahtlikud Eestis üle tee aidanud 176 000 konna. Koit lisas neile tunni ajaga veel 20 tükki, sama ajaga sõitis hoiatusmärgi alt läbi umbes 40 autot, tagasi keeras tosina ringis.
«Viis-kuus kuud aastas kahepaiksed talvituvad ja selleks et see talvitumisperiood üle elada, mitte ära külmuda, kasutatakse nii-öelda põlvest põlve samu kohti, kuhu konnad talvituma lähevad. Kui inimesed ehitavad tee sigimispaiga ja talvitumiskoha vahele, tekib kevadel konflikt, et massiliselt talvituskohtadest välja tulevad konnad peavad ületama tee, et jõuda sigimisaladele,» ütleb Tartu Ülikooli kahepaiksete uurija Riinu Rannap.