:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/19/12953519t1hdd8c.jpg)
Elu24 toimetusele saadeti vihje, kus teatati esmaspäeva lõunaajal Tallinnas auto alla jäänud hundist. «Kesklinnas jäi eile hunt auto alla,» öeldi vihjes. Keskkonnaamet kinnitas, et selline sündmus tõesti aset leidis.
KISKJA KESET LINNA ⟩ Tallinnas Haaberstis jäi auto alla hunt (1)
«Päise päeva ajal jäi esmaspäeval auto alla hunt. Kummaline, et hunt, kes väidetavalt pelgab inimest, liigub Tallinna linnas ja suudab auto alla jääda,» ütles vihje saatnud mees.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko kinnitas Elu24-le, et praeguse info kohaselt oli eile, 17. aprillil tõesti juhtum, kus Haaberstis Rõugu tänaval jäi auto alla ning hukkus hunt. «Sündmuskohal käis Jäägriabi ning keskkonnaamet lähtub hetkel nende edastatud informatsioonist, mis ütles, et tegemist oli kaheaastase isase hundiga,» ütleb Rakko.
/nginx/o/2011/08/05/697012t1h1451.jpg)
«Huntide populatsiooni ohjamisega tegeletakse jooksvalt. Kevaditi noored hundid rändavad ning seetõttu satuvad toidu- ja elupaiga otsingutel vahetevahel ka asulatesse. Hunt liigina linna kindlasti elama jääda ei kavatse. Hunt on inimpelglik loom ja väga pika aja jooksul ei ole teada juhtumeid, mil ta oleks Eestis inimest rünnanud. Mida kindlasti võib soovitada, on see, et silm tuleb peal hoida lemmikloomadel ning neil ei tohiks lubada vabalt ringi liikuda – kassi või koera murdmisega saab hunt kindlasti hakkama,» räägib Rakko.
Rakko juhib tähelepanu sellele, et kariloomade kasvataja peab tagama, et tema hoolealused on kindlas aias, mille väravad on suletud. «Kevad on käes, varsti on karjamaal kõik kariloomad, mistõttu korraliku aia, mis aitab kiskjate rünnakuid kariloomade vastu vältida, ehitamiseks on praegu viimane aeg. Kariloomadele aia ehitust kompenseerib teatud osas ka riik, täpsemalt saab selle kohta infot näiteks meie kodulehelt.»
Keskkonnaamet annab nõu
Keskkonnaamet jagab inimestele soovitusi, mida järgida juhul, kui metsloomaga kokku puututakse.
• Metsloomaga tuleb ettevaatlikult käituda. Loomale ei tohi läheneda, temaga kontakti luua ega teda toita.
• Metsloomadele ei tohi hõlpsasti kättesaadavat toitu pakkuda – loomseid või muid toidujäätmeid ei tohi jätta oma kodulähedasse metsa või hoovile.
• Metsloomad võivad levitada erinevaid haigusi ning seetõttu muutuda ohtlikuks inimestele ja koduloomadele.
• Selgelt vigastatud või hätta sattunud metsloomast võib teatada riigiinfo telefonile 1247. Seejärel otsustavad selleks ettevalmistatud spetsialistid, kuidas on kõige mõistlikum edasi tegutseda.
Keskkonnaagentuur on huntidega kohtumise kohta jaganud järgmisi soovitusi:
Kui hunt sind märkab, kuid ei lahku või läheneb, siis taandu. Ära jäta loomseid või muid toidujäätmeid oma kodulähedasse metsa või hoovile, et mitte harjutada hunti mõttega isekattuvast toidulauast. Kui hunt sind ründab, siis käitu samamoodi nagu agressiivse koera rünnaku puhul: visku põlvili maha kägarasse nn looteasendisse, võimalusel tõmba pähe kapuuts, hoia nägu vastu maad, küünarnukid kaitsmas kaela kahelt poolt, käelabad kuklal. Nii on eluliselt olulised punktid – kael, kukal, nägu, kõht – kaitstud. Ebatavaliselt julge hundiga kohtumisest tuleb kindlasti teavitada vastavaid ameteid.