Korporandid kogunesid vaatama kultuuriliselt intrigeerivat filmi

Triin Roos
, Elu24 reporter-toimetaja
Copy
Filmi vaatamine ja arutelu.
Filmi vaatamine ja arutelu. Foto: Korporatsioon Sakala

Sakala korporatsioon korraldas oma Tallinna osakonnas filmiõhtu, kus vaadati möödunud aasta lõpus valminud Eesti filmi «Inkvisiitorid», mille autor on filosoof Mart Raukas. «On hea meel tõdeda, et Sakala korporandid huvituvad elu filosoofilisest mõtestamisest ja otsivad vastuseid kaasaja probleemidele kultuuri ajaloost,» ütleb Raukas.

Tartus 1909. aastal loodud korporatsioon Sakala koondab meesüliõpilasi ning korraldab oma liikmetele harivaid sündmusi. 

Sakala Tallinna osakond kutsus külla Mart Raukase, kellel eelmise aasta lõpus valmis film «Inkvisiitorid», mis räägib nn «kustutamise» või «tühistamise» kultuurist. «Kaasajal on aktuaalne tühistamise ehk kustutamise kultuuri temaatika. Minu film näitab selle kaasajal väga aktuaalse trendi ajaloolist tausta,» ütleb Raukas.

Filmi «Inkvisiitorid» peategelane.
Filmi «Inkvisiitorid» peategelane. Foto: Ekraanitõmmis filmist.

Filmi «Inkvisiitorid» kogunes aadressil Roosikrantsi 3 asuvasse Sakala majja vaatama arvukalt korporante, filmile järgnes arutelu.

Foto: Korporatsioon Sakala

Filmis jõuab naispeategelane algmaterjalideni sellest, kuidas Bütsantsi riigivõim ja fanaatilised vaimulikud viisid läbi metoodilist kustutustegevust klassikalise antiikkultuuri suhtes – põletasid raamatukogusid, lõhkusid antiikseid skulptuure, tapsid jõhkralt neid, kes riigiusku omaks ei võtnud. Peategelane küsib: millest selline fanaatilisus, milleks selline hävitustöö?

Loe pikemalt siin: INTERVJUU 〉 Mart Raukase uus film «Inkvisiitorid» heidab pilgu «kustutatud» kultuurile 

«Väga inspireeriv film! Oli ainest mõtlemiseks. Mõtlesin õhtul uinumiseni, hommiku ja päeva otsagi. See film ei saagi kõiki kõnetada,» ütles üks vaataja.

Filmiõhtu.
Filmiõhtu. Foto: Sakala korporatsioon

Filmi vaatamisele järgnes arutelu. «On hea meel tõdeda, et Sakala korporandid huvituvad elu filosoofilisest mõtestamisest ja otsivad vastuseid kaasaja probleemidele kultuuri ajaloost,» ütleb Raukas.

Tagasi üles