Räpina valla vastulause artiklile «Lõuna-Eesti hooldekodu kinni teibitud paanikanupust: ei oska kommenteerida!»

Paanikanupp detsembris 2021 / septembris 2022 Foto: Erakogu

Räpina vallavanema Enel Liini vastulause Elu24s 27.02.2023. aastal ilmunud Sten Talivee artiklile «Lõuna-Eesti hooldekodu kinni teibitud paanikanupust: ei oska kommenteerida!».

Artiklis on esitatud väiteid Räpina valla kui kohaliku omavalitsuse kohta, kuid mitmed esitatud väited ei vasta tõele.

Muuhulgas on artiklis avaldatud väide: «Algul võttis vald raha minu lähedase pangakontolt ning siis soovisin ma saada vallalt toetust…»

Esitatud väide on väär ja ei vasta tõele.

Peame vajalikuks selgitada, et Räpina Vallavalitsus ei ole kunagi kõnealuse isiku ega tema lähedase kontolt raha võtnud ega seda kasutanud. Omavalitsusel on võimalik isikute kontodelt teha isiku ülalpidamiseks vajalikke kulutusi vaid juhul, kui vallavalitsus on kohtu poolt määratud isikule eestkostjaks ja talle on vastav volitus kohtu poolt ka antud. Märgime, et sellisel juhul tuleb omavalitsusel kohtule aru anda isiku rahaliste vahendite kasutamise kohta. Artiklis lugejale tundmatuks jäänud isiku eestkostjaks kohalik omavalitsus ei ole ja ei oma seetõttu ka mitte mingisugust võimalust käsutada isiku pangakontol olevad rahalisi vahendeid.

Tegelikult ei tohiks artiklis arvamust avaldanud isikut üllatada asjaolu, et teenuse saaja on kohustatud ka teenuse eest tasuma. Sotsiaalkaitse üks olulisi põhimõtteid tulenevalt SÜSi §-st 5 on isiku omavastutus. Teenuse eest tasub teenuse osutaja kehtestatud hindade alusel teenuse saaja, tema seadusjärgsed ülalpidajad või vallavalitsus. Vallavalitsuse osalus sõltub isiku enda sissetulekust, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolust, võetud kohustustest ning muudest ressurssidest ehk täpselt nii, nagu on kehtestatud Räpina Vallavolikogu 21.03.2018 määruse nr 13 «Sotsiaalhoolekandelise abi andmine kord» §-s 25. Seega on sotsiaalhoolekandelise abi andmisel vastava valdkonna õigusaktidega täielikult kooskõlas see, et kõigepealt kasutatakse ära isiku enda sissetulekud ja vahendid, mis tal on olemas, ning vahendite lõppemisel tuleb teenuse eest appi tasuma kohalik omavalitsus.

Ka on artiklis avaldatud, et varjunimega Siiri tasus iseseisvalt 2023. aasta jaanuarikuu hoolduse eest 930 eurot ning Räpina vald ei ole väidetavalt tänaseni maksnud oma osa, kuigi seda näeb ette kokkulepe patsiendi lähedaste ja valla vahel.

Lause sisust jääb mulje, justkui on omavalitsus jätnud täitmata endale võetud kohustused, mis aga ei ole tõsi. Selline mulje on omavalitsuse mainet selgelt kahjustav, mistõttu peame oluliseks ümber lükata eeltoodud väide (väited). Räpina valla ja nn Siiri vahel ei ole sellist kokkulepet sõlmitud. Nagu ülal kirjeldatud, siis teenuse eest tasuma on esimeses järjekorras kohustatud teenuse saaja ja tema pereliikmed. Kui isik ja tema pereliikmed ei ole võimelised teenuse eest täies ulatuses tasuma, siis on isikul võimalus taotleda sotsiaaltoetust puudujääva osa tasumiseks. Seda võimalust on tõenäoliselt kasutanud ka artiklis nimetatud ja üldhooldusteenusel viibiv Siiri lähedane.

Lisame veel, et AS Räpina Haiglas osutataval ööpäevaringse teenuse eest tulebki tasuda igal kuul erinevates summades. Kuna teenuse hind ühes ööpäevas on 31 eurot, kujuneb teenuse hinnaks 30 või 31 päeva korral erinev summa, lisaks ravimite maksumus, mis võib samuti igal kuul olla erinev.

Omavalitsuse poolt sotsiaaltoetusena makstava osa erineva suuruse on tinginud asjaolu, et sotsiaalkindlustusametist määratud pensionid on olnud alates 2022. a IV kvartalist erinevad: pensionäridele on makstud ühekordselt üksi elava pensionäri toetust 200 eurot oktoobrikuus (reeglina seda ei võeta kohamaksu maksmisel arvesse), novembris maksti energiahinnast tingitud ühekordset toetust 50 eurot (kui isik viibib hoolekandeasutuses, tarbib ta seal ka elektrit, sooja, st teenuse komponentide eest), detsembris maksti pensioni suuruses, mis oli määratud 01.04.22 seisuga, 2023. a jaanuaris ja veebruaris on olnud pensionitõus varasemaga võrreldes 20 eurot kuus, alates 2023. aastast on muutunud ka tulumaksuga maksustatav osa. Eeltoodust tulenevalt võib nii teenuse maksumus kui ka omavalitsuse poolt sotsiaaltoetusena makstava puudujääva osa suurus olla igal kuul erinev.