:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/25/14983392t1hdee4.jpg)
Saksamaa Baieri liidumaa politsei teatel varastati Lõuna-Saksamaa muuseumist iidne keldi mündiaare.
Vargus toimus 22. novembri varajastel tundidel Münchenist 64 kilomeetri kaugusel Manchingi keldi ja Rooma muuseumis, kust vargad viisid kaasa mitu kilogrammi kuldmünte, teatab euronews.com.
Arheoloogid leidsid keltide maasse peidetud mündid 1999. aastal Manchingi lähedalt keltide kunagise asula alalt.
Politsei teatel kaaluvad varaste saagiks langenud mündid neli kilogrammi, olles 20. sajandil Baierist leitud keldi aaretest suurim. Need on väärt mitu miljonit eurot. Turvakaamera salvestise kohaselt kulus kurjategijatel muuseumisse sisenemiseks, müntide kokkukorjamiseks ja lahkumiseks vaid üheksa minutit.
Politseiuurimine näitas, et kurjategijad pääsesid näituseruumi ja lõhkusid seal 483 münti sisaldanud vitriini klaasi.
:format(webp)/nginx/o/2022/11/25/14983388t1h67a8.jpg)
Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung teatas, et telefoni- ja internetiteenused olid varguse ajal piirkonnas häiritud. Manchingi linnapea Herbert Nerb ütles väljaandele: «Nad võtsid ühenduse kogu Manchingist.» Muuseum teatas, et jääb suletuks, ja lisas, et telefoni või e-posti teel ei ole võimalik telefoni rikke tõttu ühendust saada.
Manchingis asus üks suuremaid Kesk-Euroopa keldi asulaid, mis asutati umbes aastal 200 eKr. See kasvas ja oli hiljem põhimõtteliselt linn, mida ümbritses puidust ja kivist müür.
Koht sai 1930. aastatel sõjaväelennuvälja ehitamise tõttu kõvasti kannatada. Pärast teist maailmasõda tehtud väljakaevamistel leiti tõendeid tänavate, hoonete ja kaubanduse, kuid ka kohapeal vermitud müntide kohta. Muuseumi andmetel on asulast seni välja kaevatud vaid umbes seitse protsenti.
Baieri teaduse- ja kunstiminister Markus Blume nimetas teisipäevast vargust katastroofiks.
Celtic gold coins worth millions have been stolen from a museum in Germany in a daring heist during which phone and internet services were cut off for the entire town. https://t.co/nqSvJ6abHl
— DW News (@dwnews) November 22, 2022
«Tuleb teha kõik, et kuritegu kiiresti lahendada ja kurjategijaid seaduse täies ulatuses karistada,» kirjutas ta Twitteris. «Üks on selge: kes varastab aardeid, kahjustab meie kultuuri.»
Viimastel aastatel on Saksamaa muuseumides toimunud mitmeid vargusi. Kõige tuntum on Dresdeni lossi Rohelise võlvi aardevargus. Maskides vargad lõhkusid 2019. aastal vitriinid ja nende kätte langes 21 hindamatut teemantidega kaetud artefakti väärtuses vähemalt 113 miljonit eurot. Kaks aastat varem viidi pealinna Berliini muuseumist keset ööd hiiglaslik kuldmünt väärtusega umbes 3,7 miljonit eurot.
Keldid olid kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Their true origin is not known for certain; some claim they originated in Central Europe, while others state an Atlantic origin. By the time they entered History in 400 BC, they had already spread to what is today Spain, Ireland, and Britain -- and even as far as Turkey! pic.twitter.com/AIfdtGPt0H
— Mount & Blade (@Mount_and_Blade) January 9, 2020
Keldi tsivilisatsioon kerkis esile umbes 700 eKr Austrias – see oli niinimetatud Hallstatti kultuur. Hallstatti jõukuse allikaks oli sool, mida vahetati Kreekast ja Etruuriast pärit kauba vastu. 19. sajandil avastasid arheoloogid Hallstattis 2000 hauda, leides muu hulgas hõimupealike luustikke, mis olid neljarattalistel vankritel. Nendega olid rikkalikud hauapanused – raudmõõgad, pronksist põimitud kaelavõrud ja muud ehted, imepäraste olenditega (näiteks jäärapäise maoga) kaunistatud kiivrid ning hobuserakmed.
Keeleliselt kuulusid keldid kolme rühma: gallia (Prantsusmaal, hääbunud), briti (suuresti sulandunud anglosaksi keelega) ja gaeli keel. Tähtsamad keldi hõimud olid belgid, keltibeerid, helveedid ja britid.
Tänapäeval keldi keeli kõnelevad rahvad elavad Iirimaal, Šotimaal, Walesis, Mani saarel ja Bretagne'is. Kultuur ja keel on kõige kauem ja ulatuslikumalt säilinud Briti saartel, eriti Iirimaal.