220 EUROT OTSE PRÜGIKASTI ⟩ Neli soovitust, kuidas raha säästa ja toidu raiskamist vähendada

Foto: shutterstock.com

Iga kolmas kotitäis toitu, mille Eesti inimesed kauplusest koju viivad, leiab tee prügikasti veel enne, kui see jõutakse ära tarbida. Igas majapidamises läheb nii aastas keskmiselt raisku 63 kilo toitu, mille väärtus on ligikaudu 220 eurot. Kuidas aga raha säästa ja toidu raiskamist vähendada?

Alles paar päeva tagasi kirjutasime sellest, kuidas hiljuti avatud Pärnu Lidli poodi külastanud Herdis sai hämmingu osaliseks. Nimelt nägi ta väidetavalt, kuidas poes söögikõlblikke banaane ära visatakse.

«Kast, kuhu äraviskamisele sorteeritud banaanid pandi, oli põrandal. Töötaja kinnitas mitu korda, et need lähevad prügisse,» nentis pärnakas. «Sain isegi selles osas targemaks, et odavam on täiesti kõlblik toit prügikasti visata kui annetada.»

Lidli kommunikatsioonijuhi Katrin Seppeli sõnul kontrollisid Lidli töötajad puuviljade värskust. «Kuna Lidlil on väga ranged standardid pakkumaks klientidele ainult väga kvaliteetseid toiduaineid,» selgitas ta.

Loe pikemalt SIIT. 

Toidu raiskamine on suur probleem ka kodudes. Iga kolmas kotitäis toitu, mille Eesti inimesed kauplustest koju viivad, leiab tee prügikasti veel enne, kui see jõutakse ära tarbida. Igas majapidamises läheb nii aastas keskmiselt raisku 63 kilo toitu, mille väärtus on ligikaudu 220 eurot.

«Hindade kallinemise ja energiakriisi tõttu peame väga hoolikalt läbi mõtlema, kuidas saame vähendada oma igapäevaseid kulusid,» sõnas keskkonnaminister Madis Kallas. «Üks lihtne viis, kuidas mitusada eurot kokku hoida, on jälgida, et me kodus asjatult toitu ära ei viskaks – ostame pigem vähem, tarbime lõpuni ning vajadusel anname ära,» soovitas Kallas.

Keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlaisi sõnul maksavad inimesed toitu ära visates selle eest kaks korda: ostuhetkel poes ning hiljem jäätmeveo eest. «Toidu raiskamisel on tõsised tagajärjed – lisaks rahale on ära kulutatud loodusressursse ning tootmise ja transpordi käigus õhku paisatud kasvuhoonegaase. Need koormavad asjatult keskkonda,» selgitas Soomlais.

Kodudes kipub toitu raisku minema eri põhjustel. «Näiteks on pakendil kirjas olev kuupäev mööda läinud, külmikusse on jäänud avatud pakend ja selles olev toiduaine ei näe enam hea välja, puu- või köögivilja koor on krimpsu tõmmanud või on leib-sai kõvaks läinud. Juhtub ka, et ostetakse liiga palju toitu allahindluse tõttu või emotsioonide ajendil. Mõnikord visatakse aga söögikõlblik toit ära, et uutele ostudele külmikus ruumi teha,» ütles Soomlais.

Neli nippi, kuidas saab oma raha säästa ja toidu raiskamist vähendada:

• Pärast pakendile märgitud «Parim enne» kuupäeva möödumist on toit sageli endiselt söögikõlblik. Selles veendumiseks tee pakend lahti ning vaata, nuusuta ja maitse toiduainet. Suure tõenäosusega on see ikka väga hea.
   
• Eralda külmikus üks ala nendele toiduainetele, mis tuleks esmajärjekorras ära tarbida. Tähista see külmikuala sildi või kleepsuga ja pane sinna avatud pakendiga, läheneva kõlblikkuse kuupäevaga või poolikud puu- ja köögiviljad ning teised kiiremini riknevad toiduained. Selgita ka pereliikmetele, mis on selle külmikuala mõte. Loo aeg-ajalt külmikus kord majja – tõsta varem ostetud toiduained külmikus ettepoole, et need oleks nähtavamad ja käeulatuses.
   
• Enne poodi minekut vaata üle, mis toiduained on juba külmikus, sügavkülmas, kapis, sahvris või keldris olemas. Mõtle läbi, milliseid toite tahad lähipäevadel või sel nädalal süüa. Seejärel koosta nimekiri asjadest, mida on juurde vaja. Planeeri oma toidutegemine nii, et kasutaksid ära võimalikult palju juba olemasolevaid toiduaineid.
   
• Kui pakendil olev «Kõlblik kuni» kuupäev on lähenemas ja sa tead, et ei jõua seda toiduainet õigeks ajaks ära tarbida, siis pane see sügavkülma. Külmutamiseks sobivad hästi näiteks liha- ja kalatooted, aga külmutada võib ka küpsetisi, juustu, piima, puu- ja köögivilju ning valmistoite. Külmutatud toidu pakendile märgi peale, millal see sügavkülma on pandud, sest ka siin kehtib reegel – esimesena sisse, esimesena välja.