SUUR MURE ⟩ Tiik ei anna tartlastele rahu. «Kui sealt ei saa surnutki kätte, kuidas siis elavat päästa?» (8)

Triin Roos
, ajakirjanik
Copy
Tartus Tähe tänaval asuv tiik, mida kohalikud elanikud kutsuvad surmaauguks.
Tartus Tähe tänaval asuv tiik, mida kohalikud elanikud kutsuvad surmaauguks. Foto: Erakogu

Karlova elanik Krista imestab, kuidas läks Tähe tänaval asuvas tiigis hulpinud kasside korjuste äraviimisega nii kaua aega. «Kui sinna tiiki keegi sisse kukub, siis sinna ta ka jääb, sest välja pääseda on sealt väga raske,» sõnab naine, kelle tütar tahtis suvel appi minna tiiki kukkunud varesepojale. «Tiik on ohtlik nii lindudele, loomadele kui ka inimestele,» leiavad sarnaselt Kristaga veel mitmed tartlased.

30. augustil avaldasime loo Tartus aadressil Tähe 4 asuvast tiigist, kus vedelesid kasside korjused. Tegemist on kunstliku veekoguga, mis põhjustab linlastele palju peavalu ja mille kaotamisega pole kinnistu omanikul veel nii pea plaanis tegelema hakata, nagu selgus eelmisest loost. «Tähe 4 kvartalile on tehtud detailplaneering ning koos ehitusega peaks olemasolev tiik tulevikus kaduma. Millal seal täpselt ehituseks läheb, on praegu raske öelda,» ütles kinnistu omaniku esindaja.

1. septembril pöördus meie poole lugeja, kes teatas, et korjused on tiigis endiselt alles. «Kas usute, et alates 24. augustist kuni tänaseni on kasside korjused siiamaani seal! Mitte keegi ei tee midagi, oleme teavitanud Tartu linna, loomade varjupaika jne,» kirjutas Tartus Karlovas elav Krista, kes andis ka 2. septembri hommikul teada, et seis on endine. «Tuttav tegi koertetreeninguid seal läheduses ja ütles, et laibalõhn oli väga häiriv.»

2. septembri hommikul lebasid korjused veel tiigis.
2. septembri hommikul lebasid korjused veel tiigis. Foto: Erakogu

Alles reede lõuna ajal võeti korjused lõpuks tiigist välja. Nii pikk aeg, mis nende väljavõtmise korraldamisele kulus, näitab Krista sõnul vaid seda, et tiigist on üliraske kedagi päästa. «Kui tiigist ei saa surnutki kätte, kuidas sealt siis elavat päästa?» küsib naine ja palub, et kinnistu omanik tiigiga midagi kiiresti ette võtaks. Põhiline probleem on, et tiigis pole ühtegi pidepunkti, nii et kui vaja kellelegi appi minna, pole kuhugi toetuda. «Kui sinna viiks mingigi trepp või redel, oleks olukord parem,» arvab Krista.

Samuti toob naine esile asjaolu, et pole usutav, et kassid ise tiiki läksid. «Ei usu, et kassid hüppasid ise tiiki parte püüdma! See on täiesti absurdne, kassid ei lähe vabatahtlikult vette, eriti veel kaks kassi korraga. Nad ilmusid sinna üleöö ja korraga. Nad on sinna visatud,» avaldas ta arvamust. Krista sõnul on tõenäoline, et kassidest lahti saada soovinud inimesed viskasid loomad lihtsalt tiiki. «Vaadake Vanemuise pargi tiiki. Seal ujuvad ka pardid, kuid ometi ei hüppa kassid tiiki, kuigi ligipääs on palju parem kui Tähe tänava tiigil,» rääkis Krista, kes arvab, et tiigi põhjas võib olla veel palju korjuseid.

«Lapsed kõnnivad siit tihti mööda. Kas peab ootama jääma mõnda suurt õnnetust?»

Laps tahtis minna tiiki varesepoega päästma

Tähe 4 kinnistul asuvad büroohoone ja tiik kuuluvad ettevõttele Estiko Grupp. Firma tegevjuht Kätriin Seli ütles, et neil on väga kahju, et selline olukord on tekkinud. «Tegemist on nõukogude ajast pärit vana jahutustiigiga, mis rajati omal ajal koos endise TÜ füüsikahoonega. Hetkel kasutatakse seda sadevee kogumiseks. Selle ümber on metallist tiheda sõrestikuga kaitsepiire, mis takistab inimestel sinna ronimast,» selgitab Seli.

Krista teab aga omast kogemusest, et kaitsepiire ei taga seda, et lapsed seal ronima ei hakka. 26. juulil märkas Krista 12-aastane tütar tiigis elu eest võitlevat varesepoega, kellele laps soovis kohe appi tõtata. Õnneks tuli talle siiski pähe mõte, et võiks päästeoperatsioonist ka ema teavitada.

«Helistasime küll kohe loomapäästegrupile, kes hakkas viivitamatult sõitma, aga enne neid proovisin ise lindu aidata, mis oli täiesti võimatu, sest raudpiire teeb ronimise ebamugavaks, aga mitte võimatuks, seega balansseerisin haige puusaga selle ääre peal, ma ei saanud ju teda abistamata jätta,» meenutas Krista seda ehmatavat juulikuu päeva, mil tema asemel oleks seal peaaegu kõõluma hakanud tema laps. «Mulle ja minu teismelisele tütrele oli see üleelamine täiesti traumeeriv kogemus,» tunnistas naine. Tema sõnul püüdsid varesepoega päästa veel kaks mööduvat meest, kuid kahjuks linnuke uppus, sest oli võimatu teda välja aidata. «Toetuspinda lihtsalt pole ja bassein on 2,5 meetrit sügav,» ütleb Krista.

Piire tiigi ümber.
Piire tiigi ümber. Foto: Erakogu

Surnud varesepoja tõi veest välja Loomapäästegrupi vabatahtlik Priit. «Ta sai varesepoja kätte, kuid kahjuks jäime hiljaks,» rääkis Loomapäästegrupi Tartu koordinaator ja juhatuse liige Katre Kangur. «Meie vabatahtlik lasi ennast rippuma sinna basseini pea alaspidi ja sai selle uppunu sealt niimoodi kätte. Loomulikult peab olema heas vormis, et enda jõul ise üles ka saada ja üks käsi kinni ka veel,» ütles Kangur. «Sellest tiigist on väga raske uppuvat looma päästa,» tõdes ta. «Päris tihti on ka väiksemad lapsed väljas seal tiigi läheduses. Mis siis saab, kui keegi sisse kukub? Kes siis vastutab?» küsib Kangur. «Olukord on hull.»

«Meie vabatahtlik lasi ennast rippuma sinna basseini pea alaspidi ja sai selle uppunud varesepoja sealt niimoodi kätte.»

Samal päeval kirjutas Krista juhtunust linnavalitsusele, andes teada, et tiik kujutab endast suurt ohtu nii lindudele, loomadele kui ka inimestele. Vastust sellele kirjale ta enda sõnul ei saanud.

Olgu mainitud, et tiigi mõttekusest ei saadud aru juba 2013. aastal, mil Sirbis ilmus lugu «Tartu füüsikahoone basseinist ja selle ümberkujundamisest». «See on täiesti häbiväärne, et kümne aasta jooksul ei ole midagi ette võetud,» ütleb Krista.

Korjustel kiipe ei olnud

Tiigis olnud kassi korjuste äraviimise organiseeris kinnistu omanik, paludes appi koduta loomade varjupaiga. Tartu koduta loomade varjupaiga administraator Pilla Osborn ütles Elu24-le, et kiipe tiigist välja toodud kassidel ei olnud. «Ühel oli karv ära mädanenud seljas. Ei saanud isegi aru, mis värvi ta olnud oli. Pealtnägijad ütlevad, et enne oli ta triibik olnud. Teine oli vist must-valge. Mõlemad olid pundunud ja rabedad.» Osborn rääkis, et korjuseid oli väga keeruline kätte saada, sest tiigile pole head ligipääsu.

Nii Loomapäästegrupi esindaja kui ka loomade varjupaiga esindaja ei pea samuti tõenäoliseks, et kassid ise tiiki hüppasid. «Kas kassid kukkusid sinna ise või nad visati, on keeruline öelda, aga see on tõesti üks võimalik versioon,» nentis ka kinnistu omaniku Estiko Grupi esindaja Kätriin Seli.

Kas tiiki ei saaks veest tühjaks lasta?

Kuna Tähe 4 kinnistu ümberehitusega läheb aega, siis kas poleks kõige kiirem variant tiigi tühjendamine veest? Seda Seli aga võimalikuks ei pea. «Meile teadaolevalt jookseb tiiki sisse kõrvaloleva autoparkla sadevesi ning tiiki tühjaks lasta pole võimalik. Ainus võimalus on vesi välja pumbata, kuid see on väga ajutine lahendus,» ütles ta. «Oleme mõelnud ka tiigi võrguga kinni katmisele.»

Tartu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Hendrik Kuusk tõdes samuti, et tiiki veest tühjaks lasta ei saa. «Tartu linnale teadaolevalt voolab tiigi kõrval oleva parkla sadevesi tõesti tiiki ja teisi äravoolukohti ei ole. See tähendab, et kuivaks ei saa tiiki pumbata – vihmadega koguneb sinna uus vesi,» ütles Kuusk.

«Hinnates Tähe tänav 4 kinnistul asuva tiigi ohutust, tuleb tõdeda, et tegu on hästi piiratud veekoguga. Kõnealuse tiigi serv on maapinnast kõrgemal ning lisaks on see ümbritsetud kõikjalt aiaga. Inimene ei saa sinna juhuslikult kukkuda, kui ta ise üle piirde ei roni,» arvab linnavalitsuse esindaja.

Kohalikud elanikud, kes igapäevaselt seal piirkonnas liiguvad ja tiigis otsalõppenud loomi tuvastavad, on aga teisel arvamusel ning leiavad, et kindlasti tuleb õnnetuste vältimiseks midagi kohe teha. Kes pakub välja lahenduse ja viib selle ellu?

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles