Aastaid kestnud kohtuvaidlus Ester ja Allain Karuse ning Õhtulehe ajakirjaniku vahel on jõudnud maakohtus lahendini. «Kui ajakirjanik valib teadlikult oma «ohvri kahjustamise», siis see asi ei saanudki teisiti lõppeda,» tõdes Karuseid esindanud Robert Sarv Elu24-le. Vastaspool plaanib aga otsuse edasi kaevata.
KOHTUOTSUS ⟩ Valga poliitikute kohtumadin ajakirjanikuga: kui see hüvitis on üleriigilise mõnitamise eest piisav, siis…
Riigikohtu otsust antud loo kohta loe siit:
https://elu24.postimees.ee/7868006/poliitik-vs-ajakirjanik-ester-karuse-ja-ohtulehe-ajakirjaniku-kohtumadin-sai-lopu-toendina-vois-kasutada-anonuumsete-allikate-utlusi
Pea aasta on möödas sellest, kui Harju maakohtu laua taga kohtusid Allain ja Ester Karuse ning Õhtulehe ajakirjanik Kadri Kuulpak. Viimane avaldas 2020. aasta novembris artikli, mis kandis pealkirja: «KUULUJUTT: HÄÄLE EEST SAI 10 EUROT! «Inimestel pole midagi süüa, sellepärast müüaksegi valimistel oma häält.»»
Valga poliitikud kaebasid ajakirjaniku kohtusse ning nõudsid ebaõigete andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Loe pikemalt SIIT!
Toona nentis ajakirjanik kohtus, et ei ole poliitikuid süüdistanud häälte ostmises, vaid kirjutas artikli Valgas levinud kuulujuttude põhjal.
Ebausaldusväärsed allikad ja kahjutasu
Möödunud nädalal rahuldas maakohus Karuste hagi, leides, et ajakirjanik avaldas ebaõigeid väited. Allikad, kes artiklis kõnelesid, olid kohtu hinnangul ebausaldusväärsed – nad kas ei ole ise häälte ostmise juhtumis vahetult osalenud, on seda kuulnud kolmandatelt isikutelt või on intervjuu ajal rääkinud ebaloogilist või ebaadekvaatset juttu, olles alkoholijoobes.
Kohus leidis, et ajakirjanik ei veendunud piisavalt väidete tõelevastavuses, et esitada neid üleriigilises meedias.
Artiklit lugenud inimesele jääb kohtu hinnangul mulje, nagu oleksid Karused valimistel hääli ostnud. Kuna häälte ostmine on kuritegu, siis teiste inimeste kahtlustamine kuriteo toimepanemises on isikuõiguste rikkumine.
Politsei ei ole seoses Valga 2017. aasta valimistega kriminaalmenetlust alustanud.
Kohus mõistis Kadri Kuulpakilt välja nii Allain kui Ester Karusele mittevaralise kahju hüvitise summas 1000 eurot. Lisaks jäid ajakirjaniku kanda Karuste kohtukulud.
Otsus läheb edasikaebamisele
Kadri Kuulpak ei soostunud ise kohtuasja kommenteerima ja suunas esindaja Mari Männiko poole.
«Me pole otsusega rahul ja kaebame selle kindlasti edasi,» tõdes Männiko Elu24-le. «Me ei saa nõustuda, et tõendatud kahtlustest kirjutamist saab tõlgendada valeväidete esitamisena. Ajakirjanikul oli mitmeid allikaid, kellest osa väitis, et on ise hääle eest meelehead saanud ja osa oli häälte müümisest kuulnud hääli müünud isikult. Õhtulehe artikkel väitiski, et räägitakse kuulujutte. Ka politsei kinnitas kaudsete tõendite olemasolu, kuid selgitas, et kaudsetest tõenditest ei piisa kellegi kohtus süüdi mõistmiseks,» selgitas ta.
Positiivse asjana märkis Männiko, et kohtuotsus tunnustas ajakirjaniku õigust oma allikat kaitsta ja võimaldas tõendina esitada anonüümse allika ütlusi. «Seda pean ajakirjandusega seotud vaidluste puhul positiivseks arenguks ja loodan, et selline praktika kinnistub.»
Kas maakohtu otsus seab aga ohtu sõnavabaduse? «Mina ei usu, et kohtuvaidlused sõnavabadusele mingit erilist mõju avaldavad. Kindlasti ei ole mõtet igas meedia vastu esitatud hagis näha vaigistamishagi, mis on Euroopas täna väga kuum teema,» sõnas Männiko.
Ajakirjaniku eraisikulise hagemise kohta ütles ta, et see on maitse ja valikute küsimus. «Riigikohus selgitab, et avaldajaks on nii väljaanne kui ajakirjanik, seega ei ole võimalik vastata, et kumba oleks õigem hageda. Maitse asi ja valikute küsimus.»
Kuigi Kuulpak peaks maakohtu otsuse kohaselt maksma poliitikutele oma taskust kokku hüvitisena 2000 eurot, ning tasuma ka nende menetluskulud, siis Männiko sõnutsi see siiski nii ei ole. «Kindlasti seisab Õhtuleht selle eest, et ajakirjanikud saaksid hüvitise maksmise hirmuta teha oma tööd ja hüvitab kõik oma ajakirjanike kohtuvaidlustega seotud kulud.»
Karuseid esindanud Robert Sarve sõnul tegi kohus ootuspärase otsuse. «Sellisel kombel ei ole Eestis ajakirjandust õige teha. Kui ajakirjanik valib teadlikult oma «ohvri kahjustamise», siis see asi ei saanudki teisiti lõppeda. Olen väga õnnelik, et see lõppes Karuste täieliku võiduga,» nentis ta.
Sarve sõnul ei olnud antud juhul tegu ajakirjaniku hooletusega, vaid teadliku valikuga. «Kui inimene ütleb, et kirjuta nii, nagu tahad, siis ajakirjanik valib teadlikult skandaalimaigu ja klikkide müümise tee. Kogemusega ajakirjanik ei saa öelda, et see oli hooletus.»
1000 euro suurusest hüvitisest rääkides tõdes ta naerma puhkedes, et eks alati on ootus kõrgem. «Kui kohtunik arvab, et 1000 eurot ajakirjanikult on sellises üleriigilises mastaabis mõnitamise eest piisav, siis nii on Eestis.» Küll aga leiab Sarv, et säärastes vaidlustes ei ole tihti küsimus summas, vaid hoopis selles, et kohus tunnustaks õiguste rikkumist.
Ester Karuse lisas Elu24-le, et pakkusid korduvalt enne kohtusse minekut kompromissi. «Ma ei ole üritanud ajakirjanikku pankrotistada ega sõnavabadust vaigistada... Meie pakutud kompromissi sisu oli lihtne – allikad tõestavad oma väited ja ajakirjanik avab loos, kes ta Valka kutsus ning allikateni juhatas.»
Vastates küsimusele, miks nad otsustasid ajakirjanikku eraisikuliselt hageda, tuletas Ester Karuse meelde kõnealuse artikli valmimist. «Kadri Kuulpak võttis minuga ühendust palvega teha persoonilugu... Jalutasime Valgas ringi ja rääkisime kohalikust elust, kuid paraku artiklis ei olnud sellest sõnagi.» Tema sõnul oli tegu ajakirjaniku kiusuga. «Isegi siis, kui me olime kohtus, jätkas ta minu süsteemset laimamist ja ta on saanud selle eest ka pressinõukogus tema jaoks negatiivse otsuse.»
Väljamõistetud hüvitise suurus aga poliitiku sõnul kahjusid ei korva. «Muidugi see on tähtis võit ja mul on hea meel, aga ega selle summaga midagi ei tee. Kahju on juba tehtud,» viitas ta ilmunud artiklile.