FOTOD KOHTUST ⟩ Karused kaebasid kuulujuttudest kirjutanud ajakirjaniku kohtusse

Endine Valga vallavanem Ester Karuse esitas isa Allainiga hagi Õhtulehe ajakirjaniku Kadri Kuulpaki vastu, nõudes ebaõigete andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtuasi puudutab möödunud aastal Kuulpaki sulest ilmunud artiklit, kus kirjutas linnas levinud kuulujuttudest, et Karused ostsid kohalikel valimistel hääli, seda viinapudeli ja kümne euro eest.

Riigikohtu otsust antud loo kohta loe siit:

https://elu24.postimees.ee/7868006/poliitik-vs-ajakirjanik-ester-karuse-ja-ohtulehe-ajakirjaniku-kohtumadin-sai-lopu-toendina-vois-kasutada-anonuumsete-allikate-utlusi

Möödunud aasta 24. novembril ilmus Õhtulehes artikkel «KUULUJUTT: HÄÄLE EEST SAI 10 EUROT! «Inimestel pole midagi süüa, sellepärast müüaksegi valimistel oma häält.»» Artiklis kirjutasid ajakirjanikud Kadri Kuulpak ja Arvo Uustalu, et Valga vallavanem Ester Karuse ja tema isa Allain Karuse olevat eelmistel omavalitsuse valimistel hääli ostnud.

Kuulpak tõdes, et ei ole poliitikuid süüdistanud häälte ostmises, vaid kirjutas artikli Valgas levinud kuulujuttude põhjal.

Mainitud artiklis rääkisid kolm anonüümseks jäänud inimest, kuidas neid autoga poodi viidi ja neile olevat viina ostetud ning kümnekat pakutud – vastutasuks pidavat nad Ester Karuse poolt hääletama. Politseiametnik, kelle nime loos ei avaldatud, nentis, et ütluste kogumine jäi katki, sest küsitletavad olid joobes.

Kokkuleppele ei jõutud

Eelistungil arutati ligi poolteist tundi, kas minnakse kokkuleppemenetluse teed või asja hakkab menetlema kohus. Karuste advokaadi Robert Sarve ettepanek oli, et Õhtuleht avaldab uue artikli, kus avab kogu loo tausta – kust ja kellelt sai ajakirjanik informatsiooni. Karuste ja Sarve hinnangul on loo kirjutamise ajendiks poliitiline tellimus, millest artiklis aga ühtegi sõna ei olnud.

«Kuidas need inimesed ajakirjanikuni jõudsid? Nad ei leidnud Kuulpaki numbrit ega helistanud talle,» tõstatas Sarv küsimuse. «Tahame, et tunnistate, et selle loo taga oli keegi, kes selle teema ajakirjandusse viis.» Sarve sõnutsi ei olnud artiklis kirjas, et allikad ütlesid Kuulpakile, et too võib kirjutada nii, nagu soovib. Küll aga tuli see välja kohtusse tõenditena esitatud helisalvestistelt. Lisaks seadis ta kahtluse alla loos anonüümselt kõnelenud politseiniku olemasolu.

Kuulpaki kaitsja Mari Männiko tõdes, et kompromissiruumi ta ei näe, kuna allikakaitse tõttu ei saa Kuulpak nimesid avaldada. «Kui ajakirjanik ütleb, et artikli ajendiks on poliitiline tellimus, oleks see vale. Täiendav artikkel peaks olema objektiivne, see ei saaks olla hagejate tellimusel kedagi süüdistav või mustav,» sõnas ta, lisades, et Õhtulehe eesmärk on kajastada objektiivset tegelikkust.

Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Kuna kokkuleppele ei jõutud, alustati Kadri Kuulpaki ülekuulamisega.

«Ei olnud poliitiline tellimus»

Kuulpaki sõnul oskas ta Valka lugu tegema minna tänu sellele, et tegi tööd taustaallikatega. «Ei olnud seda, et keegi tellis,» nentis ta.

Ta põhjendas, et allikad on loos anonüümsed, kuna nad kardavad. «Ütlesid, et kardavad, kuna sugulane töötab Allain Karuse firmas. Oli neid, kes kartsid sotsiaaltoetustest ilma jääda.» Küsimusele, mida üks töökohustusi täitev politseinik kartma peaks, et ta anonüümseks jääb, vastas kaitsja Männik: «Kui allikale on lubatud, et tema isikut ei avaldata, ei ole tähtis, kas ta on politseinik, advokaat või keegi teine,» selgitas ta, lisades: «Vahet ei ole, mis põhjusel ta ei ole nõus enda nimega rääkima.»

Kuulpak tõdes, et loo avaldamisele andis kindlustunnet see, et allikad ei tundnud üksteist. Lisaks oli nende juttudes ühiseid jooni ning kõigiga kohtuti eraldi. «Ei pidanud usutavaks, et nad võiksid kokku mängida.»

Artiklis kõlanud väidet – politsei jättis ütluste kogumise katki, sest küsitletavad olid joobes – rääkis ajakirjanikule väidetavalt Valga valla volikogu liige Teresa Sale. Politseisse helistanud Salele olevat öeldud, et kedagi ei saa üle kuulata, kuna nad ei ole kained ja kainena nad keelduvad ütlusi andmast.

Kuulpak tunnistas, et Sotsiaaldemokaatlikku erakonda kuuluv Sale oli üks tema allikatest. Viimane on Valga toidupanga eestvedaja ja tunneb oma töö tõttu pea kõiki Valga majanduslikult vähekindlustatud peresid. Ühe sotsiaalmaja elanikuga vestlemisel oli ajakirjaniku sõnutsi kõrval ka kolmas isik. Kes see oli, ta allikakaitsest tulenevalt öelda ei saa.

Elu24-le tõdes aga Sale, et Kuulpaki-nimelise ajakirjanikuga ta kohtunud ei ole. «Mina ei tunne Kadri Kuulpaki, ma ei ole temaga kohtunud, ega tunne.» Naise sõnutsi luges ta sellest alles ajalehest, ega teadnud ajakirjaniku kohta enne artikli ilmumist. «Enne artikli ilmumist mina sellest inimesest midagi ei teadnud,» kinnitas ta veel kord, öeldes, et ajakirjanik pöördus tema poole pärast artikli ilmumist.

Aastaid tagasi kerkis aga Sale osas üles ebaeetilise valimispropaganda kahtlus. 2017. aastal kirjutas Postimees, et sotsiaaldemokraatide ridades volikokku kandideeriv Teresa Sale jagas väidetavalt toidupanga eestvedajana valimiste eel nii enda kui erakonna flaiereid ning toidupakke valimisnännina, öeldes, et kui valimisvõidu saavad keskerakondlased, on toidupanga saatus Valgas küsimärgi all. Nimelt asus Sale juhitavas toidupanga hoones ka valimisjaoskond. 

Ester Karuse: tundsin selle hääle ära

Ester Karuse tõdes Elu24-le, et kuna kohtuskäimine on närvesööv ja ajakulukas, lootis ta vastaspoolega kokkuleppele jõuda. «Meie pakkumine oleks olnud väga lihtsasti teostatav, rääkida asjadest objektiivselt ehk tahtsime kuulda tõde. Kui kohe loos oleks olnud kirjas, et kust tulid allikad, kes kutsus ajakirjaniku Valka ja kes andis need allikad, siis oleks kõik selge ja me ei istuks siin täna,» tõdes ta.

Karuse jääb endale aga kindlaks – hääli ta viinapudeli ega kümne euro eest ostnud ei ole. «Olen ainult šokolaadi ja pastakaid jaganud,» täpsustas ta.

Karuse on veendunud, et ajakirjanikku eksitati ja poliitilised vastased kutsusid ta Valka tahtlikult. «Kadri Kuulpaki kohtule tõendina esitatud helisalvestitest tundsin ära konkreetsed isikud, kes on volikogu liikmed ja kellega sain seni hästi läbi. Tegu on minu poliitiliste vastastega, kellelt ma nii alatut käitumist ei oleks oodanud,» tõdes ta.

Karusele jääb mõistmatuks, miks avalikult ega nelja silma all ei ole talle etteheiteid tehtud. «Olles ise valitaval kohal vallavanemana või mu isa volikogu aseesimehena, ei ole meid kunagi volikogus umbusaldatud häälte ostmise pärast. Isegi praegu oleks Allain Karusele võimalik volikogus umbusaldust avaldada.»

Elu24 palus enne istungit kommentaari ka Õhtulehe ajakirjanikult Kadri Kuulpakilt, kes seda teemat kommenteerima ei soostunud.

Järgmine istung selles asjas on planeeritud 2. detsembril.

Elu24 pöördus ka politsei- ja piirivalveameti poole, et uurida, miks ikkagi jäeti Karuste häälte ostmise uurimine katki ja kas tõesti ollakse politseis arvamusel, et Valga on ääremaa, kus võib sellistele asjadele läbi sõrmede vaadata – nagu artiklis kirjutati.

Politsei sõnul ei leia artiklis kõlanud väited kinnitust

«Valga politseinikud ei pea asjakohaseks väidet, nagu oleks nende kodukoht ääremaa, kus elatakse ülejäänud Eestist teistmoodi põhimõtete alusel või tehtaks politseitööd kuidagi teisiti või vähem. Selle vastu räägib ainuüksi fakt, et ka kuulujutte ei ole jäetud kontrollimata ning on tuvastatud, et menetluse alustamiseks põhjust ei ole,» tõdes PPA pressiesindaja Kerly Virk.

Millistele allikatele tuginedes Õhtuleht nimetatud väited oma loos avaldas, Virk kommenteerida ei oska. Artiklis kõlanud väide, et ütluste kogumine jäi poolikuks, kuna allikad olid joobes, Virki sõnul aga politseilt kinnitust ei leia.

«Ka artiklist ei selgu, kes sellist asja on väitnud, et suhtlus polnud kellegi joobe tõttu võimalik. Politsei suhtles sotsiaalmaja elanikega, kuid nende vestluste tulemusena häälte ostmise kahtlused kinnitust ei leidnud.»