N, 1.12.2022

Rahakad puudega inimesed tõmbavad ligi nii «kirikutädisid» kui ka «häid sõpru»

Kristiina Reimand
, Reporter/toimetaja
Rahakad puudega inimesed tõmbavad ligi nii «kirikutädisid» kui ka «häid sõpru»
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Eesti vaimupuudega inimeste tugiliidu juhataja Agne Raudmees sõnab, et intellektipuudega inimesed otsivad tihtipeale lähedust ning seetõttu langevad pahatahtlike "sõprade" ohvriks.
Eesti vaimupuudega inimeste tugiliidu juhataja Agne Raudmees sõnab, et intellektipuudega inimesed otsivad tihtipeale lähedust ning seetõttu langevad pahatahtlike "sõprade" ohvriks. Foto: Shutterstock

Mitmed puuetega inimeste tugiorganisatsioonide esindajad sõnavad kui ühest suust, et «head sõbrad», pere ja tuleb välja, et ka jumalasulased kasutavad intellektipuudega inimesi tihtipeale justkui rahapuuna ära.

Rahandusministeeriumi 2019. aasta uuringust selgub, et kõik elanikud ei rakenda oma finantsteadmisi pere majandusliku heaolu ja kindlustunde suurendamisel. Pikaajalisi planeerijaid ja investeerijaid on seejuures vaid 12 protsenti elanikkonnast.

Veelgi kurvemaks läheb pilt kahjuks siis, kui rääkida intellektipuudega inimestest. Rääkides nii sotsiaalministeeriumi, erinevate MTÜ-de kui ka kohalike omavalitsuste esindajatega, nendivad kõik, et on probleem – intellektipuudega inimesed kas ei suuda ise oma rahaasjadega toime tulla ning laenavad end krediidiandjate pakutavatest laenudest lõhki või kasutavad neid kavalalt ära «head» sõbrad ja sugulased. Samuti tundub, et iganenud on arusaam, et puudega inimesel on vähe raha.

Eesti puuetega inimeste koja (EPI Koda) tegevjuht Maarja Krais-Leosk ütleb, et olukorrad, kus intellektipuudega inimesi kasutatakse rahaliselt ära, pole kindlasti üksikjuhtumid ning probleem on laiem. Ka Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonna kommunikatsioonispetsialist Rutt Ernits-Sups tõdeb, et selliseid juhtumeid jõuab tõesti aeg-ajalt linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna lauale, kuid kuna teema on tundlik ja juhtumid erinevad, siis eraldi ühtegi näidet ta välja tooma ei hakkaks.

Eesti vaimupuudega inimeste tugiliidu juhataja Agne Raudmees võib näiteid tuua veel ja veel. «See on meie jaoks väga aktuaalne, aga see pole ainult laenuvõtmised kiirlaenuandjatelt, see on ka muidugi endiselt üleval, me lihtsalt saame sellega paremini toime tulla. Küll on aga juurde tulnud ka internetipettused, et muudkui intellektipuudega inimesed investeerivad bitcoin'idesse ja kuhu veel. See on lisandunud.»

«Endiselt on väärarvamus, et kui sul on intellektipuue, siis oled automaatselt puuduva teovõimega. Nii see ei ole,» ütleb Raudmees ja lisab, et tugiliidu abiga on saanud väga paljud intellektipuudega inimesed erinevatesse tõmbekeskustesse tööle ning neil on üsna korralik sissetulek. «Ja neil ei ole piiratud teovõimet raha kasutamisel ja mitte kellelgi ei ole juriidilist õigust nende raha kasutamist reguleerida.»

15-aastaseid «hooldajaid» tuli politseiga taga ajada

Raudmees sõnab, et esimesena on puudega inimesed ise need, kes võtavad laenu või oma raha mõtlematult kulutavad. Teisel kohal on sõbrad. «Nii-öelda sõbrad. Nii-öelda normi intellektiga, tihtipeale vaimupuudega inimestest palju nooremad, kel on meri põlvini, 16–18-aastased,» kirjeldab Raudmees puuetega inimeste ärakasutajaid. «Just võitleseime 15-aastaste tüdrukutega, kes siis intellekti- ja füüsilise puudega mehe võtsid enda nii-öelda hoole alla,» räägib ta ja lisab, et alaealised «hooldajad» tahavad sageli ka seda, et vanem puudega inimene neile alkoholi ostaks. «Tihtipeale ajasime siis neid politseiga taga.» 

«Pensionipäevadel on sõber platsis, võetakse hotell, kasutatakse alkotaksot, korraldatakse pidusid, no täielik košmaar on need sõbrad,» ütleb vaimupuudega inimeste tugiliidu juhataja kurjal toonil. «Nad enamasti ahistavad seda 35–40-aastast põlvkonda, kes on lastekodus kasvanud. Neil on ju kohutav kiindumusvajadus,» muutub Raudmehe toon järsku härdaks. Tema sõnul otsivad need puudega inimesed sõprade armastust, ent vastu saavad vaid ärakasutamise. «See just see intellektipuue ongi! Ta ei suuda tajuda raha, tema jaoks on palju tähtsam, kui keegi tuleb pöörab tähelepanu ja ütleb, et sa oled tubli ja oleme sõbrad.»

Lastekodust rahapatakaga sugulaste otsa ja kirikusse

«Teised juhtumid on need, kui nad tulevad lastekodust välja ilma eestkoste ja päris suurte kogutud rahasummadega, mis küündivad 40 000 – 50 000 euroni, ilma neid erihoolekande teenusele suunamata. Siis ilmuvad välja perekonnad, kes kasutavad neid ära,» räägib Raudmees. «Sugulased on platsis. Ja tegelikult saaks see inimene osta korteri, aga õigel ajal ei suunata õigele teenusele.»

Veel üks uskumatu juhtum, millega naine oma töös on kokku puutunud, on järgmine. «Muster käib nii, et üks Tallinna kirik, mis pole küll kusagil kirikute nimekirjades, kuid seal on üks kirikutädi. Ja siis see kirik ütleb meie 60-aastasele intellektipuudega mehele, et kas sa tahad jumalat toetada. See mees ütleb, et jah, muidugi tahan, aga ma ei oska ise ülekannet teha. Siis võtab kirikutädi mehe ID-kaardi ja koodid ning teeb mehe arvelt enda isiklikule kontole ülekandeid. Oli 2000 eurot kandnud jumala aitamiseks selle tädi arvele,» räägib Raudmees. 

Eesti vaimupuudega inimeste tugiliidu juhataja Agne Raudmees ütleb, et uus oht, mis vaimpuudega inimesi varitseb, on kahtlased krüptorahasse investeerimise võimalused.
Eesti vaimupuudega inimeste tugiliidu juhataja Agne Raudmees ütleb, et uus oht, mis vaimpuudega inimesi varitseb, on kahtlased krüptorahasse investeerimise võimalused. Foto: Shutterstock

Lugu korrakaitsjateni ei jõudnudki, sest puudega mees ise ütleb, et soovis oma raha ära anda. «Nüüd on see tädi nii tark, et ülekandeid enam pole, aga mees võtab iga nädal 500 eurot välja ja läheb viib kirikutädile. Vot sulle jumala armastust!» ütleb Raudmees mõrult ja lisab, et nagu ka sõpradelt saavad intellektipuudega inimesed jumalakojast lähedust ja «nii-öelda pai».

Kuidas seda kõike ometi vältida?

«Peaks laskma määrata eestkoste,» arvab ta. «Kuni selgub, kas inimene on võimeline elama iseseisvalt.»

Raudmees sõnab, et teise inimese nimel on kahjuks laene võetud väga lihtsalt. «Esikohal on sõbrad ja siis sugulased. Imelihtne on rääkida intellektipuudega noormehele, et nüüd on vaja osta auto, hakkame tegema äri. Ja ta annab ise selleks loa. Ja sellepärast ei saa ka politsei midagi teha, sest ta on ise andnud oma ID-kaardi PIN-koodid teise inimese valdusse.»

Raudmees ütleb, et ehkki puuetega inimesi kasutatakse tihti ära, teevad nad siiski ise endale kõige rohkem rahaliselt kahju. «Teisel kohal on sõbrad ja perekonnaliikmed kahjuks väga tihti ja kolmandal on muud sellised ühiskondlikud organisatsioonid, nagu kirik, mingid ühingud, kes kasutavad seda inimest ära.»

Kas tõesti peaks siis intellektipuudega inimeste teovõimet nende kaitsmiseks eos piirama? «Absoluutselt!» leiab Raudmees. «Me oleme läinud seda teed, et teovõimet piirame ainult äärmisel vajadusel, aga rahade kaitseks vähemalt ja raha kasutamiseks vähemalt peaks seda tegema.»

«Teovõimet ei piirata enam ühe täiega, et sa ei või valimas käia enam ega midagi teha, aga seda peakski piirama ainult raha kasutamiseks! See peaks olema palju lihtsam ja kiirem protsess,» leiab Raudmees. Temani jõuab aastas vähemalt kümme sellist juhtumit, kus intellektipuudega inimest on kas ära kasutatud või on ta ise kukkunud kiirlaenuauku.

Siinkohal lähevadki aga arvamused lahku. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna hoolekande osakonna nõunik Kaie Pukk sõnab, et Euroopa läheb siiski selles suunas, et eestkostet oleks inimestel võimalikult vähe, ning tegelikult on seda ka Eestile ette heidetud, et inimestele määratakse eestkostet liiga lihtsalt. Pukk ütleb, et pigem on vaja paremat tugisüsteemi vaimupuudega inimestele. «See on muidugi suur probleem meil praegu ikkagi. See laenu andmine tuleb läbi mõelda ja see ei tohiks olla sellisel viisil, nagu see praegu on,» ütleb ta.

Praegu töötatakse usinalt selle nimel, et tulevikus ei oleks niivõrd lihtne laenuorjusesse langeda.
Praegu töötatakse usinalt selle nimel, et tulevikus ei oleks niivõrd lihtne laenuorjusesse langeda. Foto: Shutterstock

Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk ütleb, et organisatsioonid, nagu EPI Koda, pakuvad tasuta esmast õigusabi erivajadustega inimestele, kellele on määratud puude raskusaste.

Krais-Leosk rõhutab, et oluline osa on ennetusel, hoiatamisel ja teadlikkuse suurendamisel, inimestele asjakohase info jagamisel ja seda moel, mis on neile mõistetav ja hõlpsasti märgatav, ning kanalites, mis on kättesaadavad ja keskmisest rohkem jälgitavad. «Pahatahtlikke inimesi kahjuks leidub ning haavatavas olukorras inimesi tuleb igasuguse väärkohtlemise ja ärakasutamise, sealhulgas finantsilise, eest kaitsta.»

Uurides politsei- ja piirivalveametist puuetega inimeste vastu suunatud kelmusjuhtumite kohta, tuleb välja, et politsei ei kogu sellise spetsiifikaga kelmusjuhtumite andmeid.

Samas nentis Tartu menetlustalituse juht Timo Reinthal, et erinevates kelmusjuhtumites on teiste ohvrite seas kahjuks kannatajateks ka vähem kaitstud ühiskonna liikmed, kes oma terviseseisundist tulenevalt ei pruugi alati ise arugi saada, et nad on ohvriks langenud. «Inimeste petmine ning nende kasu saamise eesmärgil ära kasutamine on süütegu ja seega ka karistatav. Hoolimata, kas soovimatutesse finantskohustustesse või muudesse kahtlastesse tehingutesse on abivajaja mässinud võõras või lähedane inimene. Igal juhul tuleb sellistest juhtumitest politseile teada anda, ka siis kui tegu on vaid kahtlusega,» märkis ta.

Kuidas siis edasi? Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna hoolekande osakonna nõunik Kaie Pukk ütleb, et praegu on probleemi lahendamiseks tehtud koostööd krediidiandjatega, ning ta nendib, et üleüldiselt jõuavad võlgnikud abini liiga hilja. «Probleem on ka krediidiandjatega, et ei kontrollita põhjalikult kliendi tausta, kes tegelikult laenu võtab, ja sealt tuleb ka see teema, et vaimupuudega inimesi kasutatakse ära nii teiste inimese poolt kui ka see, et nad tegelikult ei adu ise, mis see laenu võtmine endaga kaasa toob.»

Pukk lisab, et rahandusministeerium peaks peagi kasutusele võtma krediidiregistri, kus on kirjas, kui palju on konkreetsel inimesel laenukohustusi, ning kui neid on juba liiga palju, siis inimesele lihtsalt ei anta enam laenu.

Märksõnad
Tagasi üles