Eurooplased jooksevad Putini tuumakommentaaride ajendil joodile tormi

3. märtsil oli ühe Horvaatika apteegi uksel silt, et neil ei ole jooditablette. Foto: AFP / Scanpix

Sel nädalal kirjutas Elu24 sellest, et Vene president Vladimir Putini korraldus rakendada tuumaheidutusjõududes valveteenistuse erikorda, pani paljud eestlased joodi kokku ostma. Sarnast trendi on märgata ka mujal Euroopas.

Venemaa presidendi korraldus rakendada tuumaheidutusjõududes valveteenistuse erikorda on paljudes eurooplastes tekitanud paanikat ja nüüd ostetakse kokku joodi.

Mõnes Bulgaaria, Poola ja Tšehhi apteegis on jood otsas, vahendab Reuters. Apteekrite Liidu juht sõnas Reutersile, et viimase kuue päevaga on ostetud sama palju joodi kui tavaliselt aasta peale ostetakse. Poolas on nõudlus joodi vastu kahekordistunud.

Ka Belgia, Prantsusmaa ja Hollandi ametnikud on tõdenud, et nõudlus joodi vastu on tõusnud. Belgias, kus joodi pakutakse apteekides tasuta, käis jooditablettide järel 30 000 kodanikku. Üks Horvaatia apteek pani enda uksele välja sildi, et neil jooditablette müügil ei ole.

Ka Eesti, Soome ja Rootsi apteegid on jooditablettidest tühjaks ostetud, vahendab tarbija.postimees.ee. Kogus, mis tavaliselt müüakse läbi aastaga, on kaubaks läinud nädalaga. 

Miks inimesed joodi kokku ostavad?

Võimaliku tuumakatastroofi puhul võib väliskeskkonda paiskuda suures koguses joodi radioaktiivset isotoopi jood-131. Selle radionukliidi poolestusaeg on üsna lühike, kaheksa päeva, küll aga on see kergesti lenduv ning kui seda kas sisse hingata või süüa, ladestub see kilpnäärmes ja võib viia kilpnäärmevähi tekkimiseni, kirjutab Postimees.

«Kui oleme kiired ja suudame enne kokkupuudet radioaktiivse joodi isotoobiga tavalist stabiilset joodi tarvitada, siis joodivarud meie kilpnäärmes küllastuvad ja radioaktiivne jood sinna ladestuda ei saa,» ütles Tartu Ülikooli füüsika instituudi kiirguskaitse teadur Siiri Salupere.

Imerohi üks jooditablett siiski pole – kuna see töötab üsna lühikest aega, oleks kõige tõhusam joodi manustada umbes 3–4 tundi enne kokkupuudet radioaktiivse joodiga ning ohu püsimisel teha seda iga päev. Ka rõhutab Salupere, et jooditablettide manustamine on põhjendatud vaid väga kõrge kiirgustaseme korral. On äärmiselt ebatõenäoline, et Ukraina territooriumil toimuva õnnetuse tulemusena jõuaks Eestini nii palju radioaktiivset joodi, et joodiprofülaktika oleks õigustatud.

Seda kinnitab ka keskkonnaamet. «Seoses Ukraina sündmustega ei ole jooditablettide võtmine Eestis vajalik. Neil päevil on meieni jõudnud küsimusi jooditablettide võtmise vajaduse kohta tervise kaitseks võimaliku tuumaõnnetuse korral. Seepärast lisasime oma kodulehele selgituse, kas ja millal on joodiprofülaktika vajalik. Jooditableti võtmine on vajalik vaid siis, kui toimunud on tuumaõnnetus ja inimene on õnnetuspaigale lähedal. Kiirgustase Eestis ja Euroopas üldiselt ei ole tõusnud, samuti ei ole juhtunud tuumaõnnetust. Ka Ukraina töötavad tuumajaamad on Eestist niivõrd kaugel, et jooditablettide võtmine Eestis pole mingil juhul vajalik,» seisab keskkonnaameti veebilehel.

Joodi tarvitamisel on oma ohud

Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmetel on joodimürgistusi maailmas suhteliselt vähe kirjeldatud ja seega peetakse inimestel aine taluvust suhteliselt heaks. Samas ei saa öelda, et selle tarvitamisega ei kaasneks mingeid ohte ega kõrvaltoimeid.

1986. aastal toimunud Tšornobõli õnnetuses kasutati kaaliumjodiidi tablette nii Poolas kui Tšornobõlis. Selle ravi tulemuste järgi hinnati kaaliumjodiidi tabletid turvaliseks radiatsiooniõnnetuste korral kasutamiseks. Ent väikesel arvul inimestel põhjustas ravi nahalööbeid, seedehäireid ja oksendamist.

Samas tuleb rõhutada, et sama protsess, mis kaitseb inimese organismi radioaktiivse joodi ladestumise eest, võib põhjustada kaaliumjodiidi pikaajalisel tarvitamisel näiteks kilpnäärmefunktsiooni häireid.